/nginx/o/2011/02/03/509796t1hac19.jpg)
Eesti Vabariiki taastades oli meil palju mõtteid, kuidas see riik rikkaks ning õitsvaks muuta. Nüüd aga oleme olukorras, kus suurim armee riigis on töötute oma, emigrante on rohkem kui Teise maailmasõja ajal, riigi siseränne toimub kahe tõmbekeskuse suunas, ääremaad jäävad tühjaks ja riiki juhitakse vastandamise kaudu.
Mida saaksime teha?
Statistika näitab, et väljaränne ääremaadelt küünib üle 40 protsendi ja majandustegevus koondub Tallinna ja Tartu ümber. Riigi arengule kaasa rääkida ei ole võimalik ilma, et oleksid mõne “suure ja õige“ liige.
Elu on politiseeritud, suund on kahe-kolme erakonna valitsemissüsteemile. Põhiseadust muudetakse võimu kinnistamiseks, riik on ülebürokratiseeritud ning ideed on jaotatud “õigeteks“ ja “valedeks“.
Kõige suurem otsustusõigus on väliskapitalil, mille tulud voolavad maksuvabalt riigist välja. Puuduvad ühiskondlik diskussioon ja vastastikune arusaamine. Ühiskond on lõhestunud ning meid on võimalik allutada sõjalist jõudu kasutamata. Kas me sellist riiki tahtsime, kui kutsusime kokku Eesti Kongressi 1991. aastal? Kindlasti mitte.
Mitu korda on poliitikud Reformi- ja Keskerakonna erisusi näitlikustanud vana hiina tarkusega: reformierakond annab inimestele õnge, et nad saaksid kalu püüda. Keskerakond annab inimestele kala, mis aga saab kohe otsa. Ma leian, et mõlemad talitavad valesti, kuna praegu on puudu eelkõige jõgi kaladega. Meie ülesanne on luua tingimused, milles riik positiivses suunas areneks ja inimeste algatusvõime tasutud saaks.
Esmalt peame muutuma näilisest demokraatiast mittelonkavaks esindusdemokraatiaks. Kodanikel olgu võimalik osaleda riigi arengu kujundamisel. Riigikogu peab aga suutma vabaneda kummitempli mainest ja võimude lahususe printsiip tuleb taastada. President ja õiguskantsler peavad täitma oma tasakaalustavat rolli, mitte olema valitsuse käpiknukud. Olukorra lahendaks valimisseaduste muutmine.
Väidetakse, et suurtel ja väikestel erakondadel ning üksikkandidaatidel on võrdsed šansid riigikokku pääseda. Ma ei nõustu selle väitega. Kui erakonnal on võimalik kandideerida üleriigiliselt, siis üksikkandidaat saab seda teha üksnes ühes ringkonnas.
Kampaania edukuse määrab rahakoti paksus, mitte mõtete õigsus ega selgus. Kui suudame tagada, et riigikogu hakkab diskuteerima ühiskonnale oluliste teemade üle, suudame saavutada ühiskonna ühtsuse.
Presidendi otsevalimistel on samuti oluline roll demokraatia suurendamisel ja tasakaalustatud arengu tagamisel. Praegu valivad presidenti võimuerakondade tagatoad ja ta jääb oma tegevuses paratamatult valitsuserakondadest sõltuvaks. Otsevalimised annaksid presidendi sõnadele rohkem kaalu isegi tingimustes, kus formaalselt on tema võimu vähendatud.
Sellisel juhul poleks probleem, kui säte, et president nimetab kaitseväe juhataja, põhiseadusest välja viiakse. Praegune põhiseadus sündis põhiseaduslikus assamblees, millel osalesid Eesti Kongressi ja ülemnõukogu saadikud. Kui põhiseadus vajabki muutmist, peab seda tegema taas samasuguses kogus ja otsuse rahvahääletusel heaks kiitma. Kindlasti tuleks tagada, et ühiskonna kõige olulisemad küsimused otsustatakse referendumitel.
Maksusüsteem
Eesti on vist ainuke Euroopa Liidu riik, mis laseb riigist ettevõtetel kasumit tulumaksuvabalt välja viia. Ettevõtete tulu- ja käibemaks on vahendid, millega saame edendada Eesti regionaalset arengut auto- või luksusmaksu kehtestamata või riigilõive suurendamata.
Nagu enamikus Euroopa riikides peaksime kehtestama diferentseeritud maksusüsteemi, lähtudes käibest, asukohast, taristust. Maksusoodustuste kaudu saame luua võimalused, kus inimene saaks ettevõtlusega tegelda kohapeal, selle asemel et linnast töö- või elukohta otsida.
Põllumajandus on riigi strateegiline majandussektor. Selle taaselustamiseks on hädasti vaja luua riiklikult reguleeritav kokkuostusüsteem, mis tagaks talunikele võrdse hinna, sõltumata müüdavatest kogustest. Talupidamine pole niisama äri, vaid inimeste eluviis ja seda tuleb kaitsta.
Praegu ei ole valimistel väga häid valikuid, kuid mõnel erakonnal on arengueeliseid ülejäänute ees. Rahvaliit on puhastunud ja valmis võitluseks Eesti tuleviku eest.