Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/13/5831107t1h6e5e.jpg)
Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteaduri Antti Roose juhtimisel koostas rühm teadlasi kliimamuutuste mõjude hindamise aruande, mille tellis keskkonnaministeerium. Uuringute aluseks võeti Eesti keskkonnaagentuuri koostatud kliimastsenaariumid aastaks 2100, mille kohaselt ootavad meid ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis.
Aruanne hõlmabki riske, mis on seotud uputuste ja üleujutuste, õhutemperatuuri tõusu, tormide sagenemise ja erosiooniriskiga. Kliimariskide indeksi järgi on Eesti maailmas üsna turvaline paik, olles riikide seas 128. kohal. Ent meie inimeste teadlikkus kliimamuutustest kui maailma üha teravnevast globaalprobleemist on küsitluste tulemusel üks madalamaid.