E, 30.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Seadust tahetakse muuta haigete huvides

Tõnu Kann
, reporter
Seadust tahetakse muuta haigete huvides
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tõstamaa tervisekeskuses seisab röntgeniaparaat kasutult, kuna perearst Madis Veskimäel ei ole kehtiva seaduse järgi õigust seda patsientide huvides kasutada.
Tõstamaa tervisekeskuses seisab röntgeniaparaat kasutult, kuna perearst Madis Veskimäel ei ole kehtiva seaduse järgi õigust seda patsientide huvides kasutada. Foto: Urmas Luik

Riigikogu liikmed Mark Soosaar, Helmen Kütt, Jüri Jaanson ja Andres Metsoja algatasid seaduseelnõu, mille jõustumisel lubatakse perearstidel osutada eriarstiteenust ja röntgen- ja ultraheliuuringuid haiguste diagnoosimisel.

Kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduste järgi on perearstidel eriarstiabiteenuse osutamine haiguste diagnoosimisel keelatud, mistõttu kohalikud perearstid peavad patsiendid suunama uuringutele tihti kümnete kilomeetrite taha haiglatesse isegi siis, kui neil on aparatuur haiguste esmaseks diagnoosimiseks.

Ennekõike on jutt röntgenuuringutest näiteks luumurdude kahtluse puhul või ultraheliuuringutest sisehaiguste avastamiseks.

Seaduseelnõu üks ellukutsuja Soosaar ütles, et vaja on seadusesse kirjutada ainult paar lauset, mis sisaldavad kahte maagilist sõna “eriarstiabi diagnostika” ja perearstid saaksid kohapeal leevendada patsientide vaeva ja kaitsta nende tervist haiguste kiire avastamisega.

Kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduste järgi on perearstidel eriarstiabiteenuse osutamine haiguste diagnoosimisel keelatud.

“Tervisekeskustel on õigustatud ootus saada luba patsiente aegsasti uurida, kui neil on selleks diagnostika riistvara nagu ultraheli- ja röntgeniaparaat, tonomeeter ja oftalmoskoop silmauuringuteks,” sõnas Soosaar. “Samuti pakkuda esmast abi, kui neil on väikekirurgia vahendid.”

Perearstid saavad õiguse kasutada kiirgusseadmeid, kui töösse on kaasatud radioloogiatehnik ja radioloog.

Tõstamaa perearst Madis Veskimägi, kelle röntgeniaparaadi seinast tõmbamine mõni kuu tagasi seadusemuudatuse eelnõu algatamise põhjustas, ei näe siin takistust, kuna radioloog oli varemgi töösse kaasatud.

“Ma saatsin piltuuringu alati haiglasse radioloogile diagnoosi kinnitamiseks,” ütles Veskimägi. “Mis puutub radioloogiatehniku kaasamisse ehk palgal inimesesse, kes vastavalt vajadusele nupule vajutab, ilma et kiiritaks lubamatult patsienti või iseennast, siis meditsiinilise baashariduse korral on see töö võimalik selgeks õpetada paari nädalaga. Sellega saaks näiteks hakkama pereõde või velsker.”

Samal ajal ei kohusta seadusemuudatus perearste osutama eriarstiabi diagnostikateenust, kuid annab selleks võimaluse neile arstidele, kellel on vajalikud seadmed ja soov ning logistiline vajadus sellega tegelda.

Jõusse jääb seegi nõue, et perearst tohib töötada ainult kiirgusseadusega lubatud ja keskkonnainspektsiooni kontrollitud aparatuuriga.

Eelnõu käsitleb seaduse muudatusega kaasnevaid riskegi.

Riskide seas on märgitud, et radioloogiliste uuringute maht võib hakata järsult kasvama, koormates ravikindlustussüsteemi, samuti võib tekkida perearstide nn võidurelvastumine diagnostikaaparaatide soetamisel, mis omakorda muudab meditsiiniteenuse kulukamaks. Kulud suurenevad, kuna raha nii aparaatide ostuks kui teenuste eest tasumiseks tuleb eelkõige ravikindlustuse kaudu.

“Seaduse rakendamine ei too kaasa lisakulusid riigieelarvele ega haigekassale,” kirjutavad seaduse täiendajad eelnõu seletuskirjas. “Kuna praegugi töötavad perearstikeskused pearaha toetusel ja meditsiiniaparatuuri ostetakse perearsti äranägemise järgi ravikindlustuse rahast, siis seadusemuudatus seda olukorda ei muuda.”

Eelnõu autorid usuvad hoopis, et ühinenud omavalitsustel suureneb huvi keskustest kaugemaid tervisekeskusi ajakohase aparatuuriga varustada.

“Seadusemuudatuse eeldatav mõju on, et tugevamaks muutunud omavalitsustel tekib suurem huvi omada vastavalt rahvastiku paiknemisele oma haldusterritooriumil mitut elukohajärgset ja nüüdisaegset perearstikeskust. Ju nad siis on valmis rohkem neisse ka rahaliselt panustama,” avaldasid lootust eelnõu seletuskirja sõnastanud Soosaar ja Kütt.

Eesti perearstide seltsi esimees Diana Ingerainen saatis eelnõu esitanuile tunnustava kirja, et perearstidele oluline teema riigikogu ette viidi.

Seadusemuudatuse jõustamiseks on vaja riigikogu lihthääletusel poolthäälte enamust.

Märksõnad
Tagasi üles