Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/09/513446t1h10a9.jpg)
Vändra gümnaasiumi vilistlaskogu annab igal aastal ühele gümnaasiumiõpilasele stipendiumi, tänavu sai selle abiturient Adam Erki Enok (pildil).
Kuidas said teada, et oled osutunud stipendiumi vääriliseks?
Stipendiumi saamisest sain teada klassijuhatajalt. Loomulikult oli kõlakaid juba varem kuulda.
Mis mõtteid see tekitas?
Mõtetega oli sedasi, et mulle tundus, et nendest, kelle kandidatuur oli üles seatud, olin mina kõige aktiivsem: õpilasesindus, olümpiaadid, viktoriinid jm. Seega oskasin tulemust natuke oodata.
Kas stipendiumi saamine muutis mingil viisil sinu elu?
Ei, seda küll mitte.
Kas sa ise ka tead, mitu olümpiaadi eelmisel aastal võitsid või mitu teist ja kolmandat kohta said?
Ikka tean. :) Praegu on uus olümpiaadihooaeg alanud ja sellega seoses on eelmise aasta tulemusedki meelde tuletatud.
On sul eeskujusid?
Tüüpilisi eeskujusid ei ole, kuulsaid inimesi vms. Enim olen õppinud arvatavasti oma vanaisalt.
Mis on praeguseni sinu suurim saavutus elus?
Ausalt öeldes on elu ühtlaselt sujuv olnud, ei ole olnud ühtegi suurt tõusu, mida nimetada.
Kui peaksid andma soovitusi teistele, siis millised need oleksid?
Mul on selline tähelepanek ja soovitus, et pidevalt natuke õppida on kasulikum kui venitada kuni 12. klassini, et siis hakata tööd rügama nagu orav rattas.
Kujuta ette, et eihitad 12korruselist maja, aga 10. korruse nurga jätad ladumata. Maja võib küll püsti püsida, kuid siis tuleb välja, et kui tahta see maha müüa, tuleb hakata nurka tagantjärele ehitama.
Olen viimase paari aasta jooksul näinud palju selliseid inimesi, kes niisugust lihtsat loogikat tabanud pole. Ma ei soovita ehitada tuumavarjendi tugevust torni, aga võiks endale jätta võimaluse vähemalt kipsplaadiga asi ära peita ja omadega hakkama saada.
Kas juba tead, kes sinust saab? Kuhu edasi õpima lähed?
Plaanid ei ole veel selged. Sihikul on ülikool, aga täpsemat öelda ei oska. Valikuid on mitu.
Ütle midagi Vändra gümnaasiumi kohta.
Olen selle kooliga rahul. Mõnest muust koolist oleks kindlasti olnud võimalik saada kraad kõrgemat haridust, kuid ma ei karda, et see, mis ma saanud olen, on kehva tasemega.
Vändra ja n-ö tugevamate koolide vahe ei ole mitte õpetajates, vaid õpilastes. Meil on neid õppimisega tegelevaid õpilasi liiga vähe, tooni annavad laisklejad. Selles seisnebki kooli probleem.
Vändras on kindlasti see parem, et õpetajad tegelevad aktiivselt iga õpilasega, kes vähegi huvi üles näitab. Nad räägivad olümpiaadidest ja igasugustest muudest õpilastele mõeldud võistlustest. Sõpradelt olen kuulnud, et suurtes koolides tuleb kogu info ise välja otsida. Õpetaja Ülle Toomingas on meile isegi stipendiume tutvustanud.
Kas stipendiumi andmise traditsiooni tuleks jätkata?
Jah, kindlasti. Oleks huvitav näha, kuidas selle stipendiumiga tulevikus traditsioonid kujunevad.
Tegelikult oleks kavalam seda 11. klassi õpilastele anda, mitte 12. omadele, nagu seni kõik korrad on olnud. 11. klassiks oleks juba selge, kes seda väärib, kuid see võiks innustada õpilast ka edaspidi aktiivne olema. 12. klassis mõtled juba rohkem enda tulevikule, mitte nii väga kooli omale.
Vilistlaskogu stipendium
Vändra gümnaasiumi vilistlaskogu stipendiumi eesmärk on innustada õpilasi parematele tulemustele õppetöös, huvitegevuses, kooli esindamisel olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel. Stipendiume määrab vilistlaskogu 10.-12. klassi õpilastele kord aastas kooli õppenõukogu ettepanekul. Stipendiumifondi suurus on 320 eurot (5000 krooni) aastas.