Haridusest ja tööpuudusest

, ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtluse instituudi direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Arrak
Andres Arrak Foto: Erakogu

Nüüd juba loodetavasti mineviku globaalse masu kogemus ütleb, et tööturgude ja haridussüsteemi paindlikkus on riikide august väljatulemise olulisim tingimus.

Teab, aga ei oska

Iga järgmise masuga nihkub raha ja tööjõud eilsetest majandusharudest ja ettevõtetest homsetesse. Seetõttu ongi tööpuuduse ajutine (järsk) tõus majanduslangusega kaasnev paratamatu nähtus. Mida paindlikum on tööturg, seda valutum ja odavam ettevõtetele. Seepärast peabki vallandamine olema suhteliselt lihtne ja palk allapoole paindlik. Eestis langes reaalpalk kriisi käigus 11,5 protsenti. Sama juhtus veel vaid Lätis, Leedus ja Sloveenias. Kõigis ülejäänud Euroopa riikides palgad tõusid. Seetõttu pole ime, et nüüd on Eesti jälle Euroopa üks kiiremini kasvavaid riike.

Praegu on kahtlemata Eesti suurim probleem kümne protsendini ulatuv tööpuudus. Ent, nagu öeldud, probleemiks ei ole tööpuudus iseenesest, vaid eelkõige pikaajaline tööpuudus. See annab tunnistust haridussüsteemi puudujääkidest. Ilmselt on õpitud valesid asju või valede meetoditega. Mõnel juhul pole üldse midagi õpitud. Seda just eriala mõttes.

Eestis on Euroopa suuruselt teine tööpuudus noorte hulgas (Hispaania järel), see küünib kolmandikuni. Kindlasti on selle põhjuseks peresisesed hoiakud ja väärtushinnangud. Iga hinna eest üldhariduskooli lõpetamine või ummisjalu kõrgkooli humanitaarerialasid õppima tormamine ei ole end õigustanud. Üldhariduskooli lõpetaja enamasti teab väga palju, aga ei oska midagi, pelgab matemaatikat ega tea, kust raha tuleb. Enamikus Eesti koolides ju ei õpetata majandust ega ettevõtlust.

Tulemus on, et 20aastane noor, kes ülikooli sisse ei saa, kas istub kodus ja elab endiselt vanemate külmkapi najal või otsib tööd välismaal. Noorte (ja mitte ainult noorte) emigreerumine on Eesti-sugusele väikeriigile suur probleem.

Oskusteta noor satub välismaal loomulikult tegema lihtsat tööd. Selle eest makstakse küll rohkem, ent kodunt eemal ühikanurgas madratsil magamine ei saa kaua rahuldust pakkuda. Teine grupp noori kasvabki üles poolikus või lausa vanemateta peres, kuna isa töötab välismaal või teenivad mõlemad vanemad võõrsil raha.

Majanduspagulus

Majanduspagulus ei ole kindlasti väljapääs, sellel on oma selge sotsiaalne hind. Tasuvat tööd tuleb eelkõige kodumaal teha. Seega hakkab (noorte) tööpuudusega võitlemine pihta juba põhikoolis, isegi enne seda. Vanemate kohustus on süstida kasvavasse ühiskonnaliikmesse isamaa- ja koduarmastust. Välismaal võib käia ja palmi all soojal rannaliival kokteili juua. Ent oma igapäevast leiba teenida ja lapsi kasvatada tuleb ikkagi kodus.

Teisalt luuakse õpi- ja tööharjumus, meeskonnatöö võime ja distsipliini austamine kodu ja kooli koostöös. Inimene peab õige varakult aduma, et praegu õpitud või õppimata koolitükid, omandatud eriala ja akumuleeritud oskused määravad pikkadeks aastakümneteks tema ja tulevaste pereliikmete käekäigu.

On ammu tõestatud, et mida kauem viitsib noor koolipinki nühkida, seda suurem on pikas perspektiivis tema tulevane tulu. Kauem õppimine tähendab enamasti vajadust peale maksta, kuna enamik kõrgharidust on tasuline. Teiseks lükkab see üha kaugemale päeva, kui saabub nii-öelda palgapäev.

Kooli pooleli jätnud ja Iirimaal kalkuneid kitkuv või Norras palkmaju ehitav pinginaaber võib küll lubada endale mõningaid ilusaid asju. Ent kümned tuhanded buumiaastatel kooli pooleli jätnud on olukorras, kus nende hind tööturul on väga madal.

Meie koolide suurim puudujääk on, et nad ei joonista noorele selget pilti sellest, millised on tulevikuerialad ja edaspidi nõutavad oskused. Meil õpetatakse matemaatikat, keemiat ja füüsikat, aga mitte seda, miks need ained tähtsad on. Noor, kes need endale välistab, ahendab oluliselt oma valikuid tulevikus. Selle tagajärjel oli 2010 sügisel üks populaarsemaid erialasid, mida mindi Tartu ülikooli õppima, soome-ugri keeleteadus, samuti semiootika.

Tasuta kõrghariduse lubamine kõigile koolilõpetajatele on ebamõistlik, kui mitte kuritahtlik. Esiteks minnakse tasuta õppima valesid asju. Teiseks puudub põhjus koolitada maksumaksja raha eest advokaate, hambaarste või ettevõtjaid. Tegelikult tuleks see ära keelata, sest nemad teenivad oma tuluga õppemaksu koos intressidega tagasi. Konkurentsi välistamine haridusturul lõpeb niisama halvasti kui selle puudumine näiteks toiduaineturul.

Seega ei saa ega tule praeguse tööpuudusega võidelda nüüd. See protsess peab algama palju varem: lasteaias ja põhikoolis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles