Veebruaris algab külviaeg

Kurgi- ja tomatisortide seast leiab selliseid, mis edukalt viljad toas aknalaua peal valmis kasvatavad. Foto: Urmas Luik

Aiasõprade rõõmuks on kätte jõudnud aeg, mil järgemööda seemned mulda pista ja potte aknalauale ritta sättida. Kasvumajaomanikud võiksid aga läbi lume teeraja triiphooneni kaevata, et külmasõbralikud seemned peagi mulda külvata.

Veebruari teisel poolel peaks külvama pikka kasvuperioodi vajavate taimede seemned. Köögiviljadest on sellised paprika ja baklažaan, rääkis Bauhofi Pärnu kaupluse aiaosakonna vanemmüüja Kaja Veldmann.

Paprika on küll soojalembene taim ja üldjuhul peaks neid kasvuhoone soojuses poputama, aga leiab sorte, mida tasub proovida väljas kasvatada. Et aga meie suved on heitlikud, tuleks siiski taimede ümber luua võimalused, et vajadusel neile katteloor või kile peale heita.

Välitingimustes kasvatamiseks sobib paprikasortidest näiteks “California wonder”, mida on nii kollast kui punast. Samuti “Podarok Moldavy”.

Tomat õues ja toas

Kel sooviks suvel omakasvatatud tomateid süüa, peab seemned mulda pistma märtsi alguses. Mitu tomatisorti annab õueski kasvades kiiduväärt saaki. Selliseid tasub otsida Eesti sortide seast, mis aretatud just madalamatel temperatuuridel toimetulemiseks. Heade õuesortidena tõi Veldmann välja “Terma” ja “Varto”. “Madalakasvulised sordid saavad üldiselt väljas hästi hakkama,” lisas ta.

Hea oleks külvatud seemned katta kilega, millel mõni õhutusauk sisse torgatud. Kile aitab niiskust ja sooja hoida ning seemned idanevad kiiresti.

Tomatitaimede ettekasvatamist pelgab osa inimesi seepärast, et olenevalt kevadilmadest kipuvad taimed pahatihti välja venima. Seda ei tasu siiski karta, sest taime võib hiljem püsivasse kasvukohta poolviltu istutada, nii et osa vart jääb mulla alla. Nii võtab varski juured alla ja mida enam juuri, seda jõulisem kasv.

Aia või rõdu puudumine ei tähenda sugugi, et omakasvatatud tomateid süüa ei saa, sest aiaäridest leiab spetsiaalselt siseruumides kasvatamiseks aretatud toatomatite seemneid. Praegu seemned mulda pistnud, võib umbes nelja kuu pärast vilju noppima hakata. Saagikas toatomat on näiteks “Vilma”.

Kel aga soov oma terrass või rõdu suvel lilleamplitega ehtida, peaks juba seemnepakke valima tõttama. Praegu võib külvata virkliisut ehk sultan-lemmaltsa ja vilt-ristirohu seemneid ning märtsi algul petuuniad.

Peenar aknalaual

Nüüd, kui päike sagedamini aknast sisse piilub, võib julgelt aknalaual maitserohelist kasvatama hakata. Kõige kiirem ja lihtsam on kasvatada salatkressi, isegi mulda pole selleks vaja. Seemned võib külvata taldrikule niiskele salvrätile, siis idanemise kiirendamiseks paariks päevaks sooja kohta asetada ja kui pisikesed idud väljas, aknalauale valguse kätte tõsta.

Poolteise nädala pärast saab juba saaki nautima hakata. Kergelt mõrkja maitsega rohelisi taimekesi võib riputada nii võileivale, salatisse kui praetaldrikule.

Lihtne on kasvatada tüümiani ehk aed-liivateed, mis kõlbab paljudesse toitudesse, samuti saab sellest valmistada teed, mis muu hulgas hea köha peletamiseks.

Aknalaual kasvatamiseks kõlbavad ka põõsastill, basiilik, salat, petersell ja majoraan.

Kui peres lapsed, võib ette võtta hernevõrsete kasvatamise. Selleks tuleb võtta kast või pott ja tippida mullapind herneseemneid tihedalt täis. Seemned tuleb suruda mulla sisse, aga päris mulla alla neid peitma ei pea.

“Lastel on seda tööd hea teha, sest herneterad on suured,” rääkis Veldmann. “Kui võrsed on viie-kuue sentimeetri pikkused, võib neid juba lõikama ja sööma hakata. Väga magusad ja vitamiinirikkad.”

Kurkigi annab edukalt aknalaual kasvatada. Toas kasvatamiseks tasub valida sordid, mille pakendil kirjas F1. See ütleb, et kurk ei vaja tolmeldajat, samuti on sellised sordid haiguskindlamad.

Kauplustes müüakse spetsiaalseid külvi- ja pikeerimismuldi, aga võib kasutada tavalist kasvuturvastki. “Külvimullas on kõik vajalikud väetised sees ja turvas peenestatud – teeb elu lihtsamaks,” sõnas Veldmann.

Eriti mugavaks teevad taimede ettekasvatamise aga turbatabletid. Neid on hea valida taimedele, mis ei kannata ümberistutamist (paprika, kurk) või juhul, kui plaanis kasvama panna vaid mõni taim ja tervet mullakotti ära nagunii ei kasutaks. Väetada tasub väikesi taimi nädal pärast pikeerimist.

Redis ja porgand mulda

Algaja aednik ajab silmad imestusest suureks, aga tegelikult võib veebruari teisel poolel juba seemneid kasvuhoonessegi külvata.

“Jah, tavalisse kütteta kasvuhoonesse saab juba varsti redist, salatit ja varast porgandit külvata,” kinnitas Veldmann. “Kui maapind on pealt sentimeeter-kaks sulanud, tohib seemned mulda panna, sest need kultuurid tahavad jahedamat ja niiskemat keskkonda. Isegi kui öökülmad juhtuvad vahepeal tulema, ei tee see miskit hullu.”

Kui aga tulemas kangemad külmakraadid, tõmmake kasvuhoonesse külvatud seemnetele loor peale.

Veebruaris kasvuhoonesse külvatud porgandiseemnetest kasvatavad ilusad juurikad valmis jaanipäevaks, redist korjate tõenäoliselt juba aprillis.

Välja peenrale võib redise külvata kohe, kui lumi sulanud ja mullapind natukenegi pehme. Olenevalt ilmadest saab seda mõnel aastal teha juba märtsi lõpus. “Midagi ei juhtu, kui siis lumi veel peale sajab. Kevadine lumi on väetiseks,” sõnas Veldmann. “Alati võib külvile katteloori peale panna.”



KÜLVAKE PEAGI

Paprika
Baklažaan
Virkliisu
Vilt-ristirohi
Petuunia
Tomat