2009. aasta detsembrist käib võitlus Häädemeeste vallavalitsusega taluteede lahtilükkamise pärast. 2009 ja 2010 suutsime kuidagi oma vahenditega teed lahti hoida. Talusid, kus teid läbitavaks ei tehta, on ainuüksi Treimani küla piirkonnas vähemalt kuus.
Kirjavahetus vallavalitsusega ei lõpe enne, kui kevad käes. Seaduse järgi tuleb avaldusele (kirjale) vastata kuu aja jooksul ja sellest korrast peab vallavalitsus visalt kinni. Kolm kirja ja kevad on käes ning teed puhtaks sulanud.
Alates 22. detsembrist 2010 oli neli talu lumevangis olnud. Vallavalitsusest saime järgmised vastused.
Vallasekretär Küllike Kiiver: ”Vastame kirja teel.” Peaspetsialist Harald Kalmet: ”Osta traktor või koli Pihkva oblastisse.” Abivallavanem Toomas Abel: ”Tegeleme asjaga!” (Juba kolmandat aastat.) Vallavanem Urmas Aava: ”Ära sega, kutsun politsei!” Volikogu esimees Toomas Troska: ”Tead, su esivanemad on need teed omavoliliselt kasutusele võtnud. Sul tuleb jama.”
Kuna asi ei edenenud ja valimised tulekul, pöördusin kuulsate kandideerijate poole.
Epp Klooster: ”Ei saa aidata, omal jamad.” Annely Akkermann: ”Anna vallavanem kohtusse.” Marianne Mikko: ”Ma ei ole ajakirjanik, ma olen poliitik. Ei ole aega.”
Marek Strandbergi telefon oli välja lülitatud. Kadri Simson: ”Võtan kohe ühendust vallavanemaga.” Urmas Aava: ”Mis sa kaebad!”
28. jaanuaril 2011 kell 9 võtsin ühendust Eerik-Niiles Krossiga. Kell 13.15 helistas Kross tagasi, vestlesime 15 minutit. Kell 14 helistas kohalik traktorist ja kell 17.20 oli tee lahti lükatud.
Ma lähen valima ja mu pere läheb valima!