/nginx/o/2017/10/30/7265975t1hba62.jpg)
Juba teist aastat järjest heisatakse oktoobrikuu esimese täisnädala neljapäeval riigilipud, et väärtustada ja tunnustada ettevõtjat. Ettevõtluspäev kui lipupäev on sümboolne tunnustus, mis näitab, et ettevõtja nagu ka ettevõtlus ja ettevõtlikkus on alusväärtused, milleta ühiskond ei toimi.
Ettevõtlus loob väärtust, mille põhjal ühiskond toimib, areneb ja kasvab ning mis on tagatiseks meie ühiskonna kestlikkusele. Ettevõtlusnädala eesmärgiks on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse ning innustada ettevõtjaid astuma järgmisi samme. Selle nädala raames toimuvad üritused annavad võimaluse arutleda, õppida ja innustuda teiste praktilistest kogemustest, aga miks mitte ka võimaluse leida idee või täiustada olemasolevat äriideed, küsida nõu ekspertidelt ja kuulata praktikute soovitusi.
Ettevõtja vajab tunnustust
Ettevõtlus ja ettevõtlikkus vajavad ühiskonnas senisest suuremat märkamist ja tunnustamist ning ettevõtja roll laiemat teadvustamist erinevates ühiskonna gruppides. Just seetõttu on lisaks minule sadakond ettevõtjat üle terve Eesti osa võtmas aktsioonist, millega nad räägivad erinevates koolides oma tegevusest ja sellest, kuidas nad oma ametini jõudsid, koolides kogu Eestis.
Üks põhjusi, miks on hea olla Eesti-suguse riigi ettevõtlusminister on just see, et meie süsteemid on nii õhukesed, et otsuste langetajatega kohtumiseks pole vaja teha muud, kui oma soovist teada anda.
Eesti on väike riik, kus lisaks välistele teguritele mõjutavad riigi majandust oluliselt ka meie enda otsused. Iga osa meie ressursist on arvel, olgu selleks siis rahakasutus, inimesed või töökohad. Tagades efektiivse rahakasutuse, panustades nutikasse haridusse ja tarkade töökohtade loomisele, on meil võimalik viia majandus uuele tõusule. Majanduskasvu ei ole võimalk hoogustada ainult sisetarbimise suurenemisega. Eestis on piiratud arv inimesi, kellele oma teenuseid või tooteid pakkuda, maailmas on turg aga oluliselt suurem.
Riigi toeta raske
Selleks, et meie ettevõtted suudaksid oma turge laiendada ja edasi arendada, vajavad nad ka riigilt tuge. Eestisuguse väikese riigi puhul on väga oluline, et ettevõtjate ja otsustajate vahel oleks tihe koostöö, mis saabki olla meie edu võti. Ekspordile ja investeeringute Eestisse toomisele saab riik olla strateegiline partner, kes loob kõik eeldused edasiseks arenguks.
Ettevõtlusministrina on minu üks olulisemaid prioriteete seista selle eest, et Eesti ettevõtlus kasvaks jõudsalt, et meie eksport suureneks ning töökohti ja ettevõtjaid oleks üleriigiliselt. Leian, et elu maapiirkondades on see, millega meie valitsus peab oluliselt rohkem tegelema. Kuid seda saab säilitada vaid siis, kui meil on inimestele pakkuda normaalse palgaga ja kvaliteetse elukeskkonnaga piirkondi üle terve Eesti.
Selleks, et näiteks tööstussektor saaks areneda üle riigi, on meil vaja kohapeale ka tööjõudu ja oma ala professionaale. Samas on meil riigis olemas mitmed piirkonnad, kus meil on küll olemas töökohad, aga ei ole tööjõudu, kuna kohapeal ei ole kvaliteetseid eluruume, kus inimesed saaksid elada. Sellest tulenevalt oleme käivitamas riiklikult toetatud üürielamuprogrammi meetme, mis toetab Eesti saamist riigiks, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase. Üürikorterite puudumine pärsib paljuski ka tööjõu mobiilsust üle Eesti, mille tagajärjeks on süvenev ääremaastumine.
Eesti on ettevõtluse arendamiseks hea koht - asjaajamine võrreldes paljude teiste maailma riikidega on kiire ja paberimajandusega saab tegeleda distantsilt. Välisinvestorite jaoks on Eesti tugevusteks ettevõtjasõbralik majanduskeskkond, paindlik tööjõupoliitika, asukoht Venemaa ja Skandinaavia vahel ning ulatuslik hästitoimivate e-teenuste pakett ettevõtluses ja igapäevaelus.
Alustada tuleb koolist
Eestis on palju tublisid noori ja õpilasfirmasid, kes oma ettevõtlikkuse ja uuendusmeelsusega ka paljudele täiskasvanutele silmad ette teevad. Aga tegelikult on võimalik saavutada veelgi enam. Ettevõtlusõpe võiks olla osa kooliprogrammist, nagu matemaatika ja loodusõpetus, kuid seda on väga hea ühildada iga õppeaine juurde. Täiesti selge on, et igaühest ettevõtjat ei saa, kuid ettevõtlik meel ja julgus aitavad edasi igal elualal.
Selleks, et kohaneda muutuva majandusega, peame senisest enam rõhku panema meie haridussüsteemi täiustamisele. Juba esimesest klassist alates tuleks õppekavadesse integreerida innovatsiooni- ja disainiõpetust, et tagada meie noorte konkurentsivõime üha muutuval tööturul. Innovatsioon ja disain ei pea alati olema midagi keerulist, mida vaid kõrgkoolis saab õppida. Miks mitte ei võiks juba esimeses klassis olla näiteks Leiutaja Lotte tund, mis lapsi väljaspool kasti mõtlema õpetaks?
Kui meie haridussüsteem annab kaasa tolerantsuse ning innovaatilise mõtlemise, tagab see meie ühiskonna eduka arengu. Eestis on väga palju julgeid ja hakkajaid inimesi, seda näeb nii õpilasfirmades, iduettevõtetes, erinevates telesaadetes kui ka igal pool mujal.
Palju välja öeldud tõde, et Eesti on küll väike, kuid tubli, kehtib ka ettevõtjate kohta. Üks põhjusi, miks on hea olla Eesti-suguse riigi ettevõtlusminister on just see, et meie süsteemid on nii õhukesed, et otsuste langetajatega kohtumiseks pole vaja teha muud, kui oma soovist teada anda.
Kuigi ma ise ei ole ettevõtja, kohtun ma ettevõtjatega iga päev ja saan kinnitust sellele, et meie ettevõtjad teevad kõvasti tööd ja pingutavad hoolega, et parimaid tulemusi saavutada. Ja mulle meeldib, et Eesti ettevõtja oskab näha probleeme ning julgeb ja tahab nendest rääkida ning tähelepanu juhtida.
Olen tänulik kõigile, kes kas otsekohtumistel või kasvõi meedia kaudu on juhtinud tähelepanu ettevõtluskeskkonna kitsaskohtadele.
Ettevõtlikus riigis elavad inimesed, kes on uuendusmeelsed, valmis võtma riske ning muutma ühiskonda paremaks ja edumeelsemaks. Sellises riigis on mõnus elada!