/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Äsjases juhtumis, kus basseinivee reostusnäitajate ületamise tõttu tuli sulgeda Pärnu Koidula gümnaasiumi ujula, on mitu tahku, mis kõik peaksid tegema murelikuks.
Juhtkiri: Nähtamatu inimene ja hügieen
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige muidugi Pärnu linnavalitsuse kokkuhoiupoliitika ja selle tagajärjed, mis võivad oluliselt puudutada lapsi.
Vaevalt sai Koidula kooli ujula suur koormus haridusjuhtidele ja abilinnapea Jane Metsale üllatusena tulla, kuid siiani eelistati silmad kinni pigistada ja loota, et ehk läheb õnneks. Ei läinud ja tänu terviseametile pole Pärnu linnas jõutud basseiniveest tingitud haiguspuhanguni.
Karmi kokkuhoidu harrastades näeb linnavalitsus inimeste asemel vaid arve. See puudutab nii ujumistundide surumist ainult Koidula ujulasse, tänavate pimendamist kui talvisel ajal veel ühistranspordi kärpimist. Hoolimatus inimeste suhtes hakkab jõudma kriitilise piirini.
Teine oluline tahk on eriti noorema põlvkonna puudulik ihuharimiskultuur. Pole võimatu, et Koidula gümnaasiumi ujulas endas lonkab kord ja järelevalve on nõrk.
Loomulikult on lastevanematel vaja oma võsukestele meelde tuletada, miks on tarvis ennast enne ja pärast basseinis käimist pesta, ent ujulas peab nõuete täitmist jälgima keegi täiskasvanutest. Olgu siis õpetaja või treener.
Paraku paistab, et kõigi mugavustega elamine Eestis on, võrreldes ajaga, kui nädalat lõpetav saunaskäik oli rituaal, mõjunud inimestele äraspidiselt. See probleem pole uus, kuid näib süvenevat.
Mõnes mõttes on lonkavad pesemisharjumused Pärnus mõistetavad. Mida tahtagi linnas, kus on üks avalik saunake ja teine tähistas mullu oma 70. aastapäeva ammu ja kindlalt suletuna?