Põlula kalakasvanduses inkubeeritud marjast noorteks kaladeks kasvatatud Pärnu siirdesiiad lasti sel nädalal kodujõkke, kust nad ujuvad avamerre, et suguküpsena naasta turgutama siinset siiapopulatsiooni.
Pärnu jõkke lasti ligi 34 000 siiga
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
13. oktoober 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlula kalakasvanduse nõunik Ene Saadre kiitis kasvanduse töötajad, kel tuli kasvuperioodil õrnu noori kalu korduvalt sorteerida ja basseinides eri veerežiime luua, et maimudest asja saaks. Töö keerukusele vaatamata kasvas Põlula basseinides kaladeks ligikaudu kolmandik inkubatsiooni pandud marjateradest, mis on tema hinnangul hea tulemus ja annab julgust jätkata siiakasvatust tulevalgi aastal Põlulas, kust enamasti saab asustamiseks lõhet ja forelli.
Kokku lasti Pärnu jõkke 33 000 – 34 000 noort, umbes 20grammist siiga, kes kalaks kasvasid läinud sügisel Pärnu jõest kontrollpüügil lüpstud marjast.
“Võib öelda, et kõik kalad on meie töötajate käte vahelt läbi käinud ja ükshaaval üle loetud,” sõnas Saadre.
Noored siiad ujuvad nüüd merre, kus nad on röövkalade eest paremini kaitstud.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev, kes instituudist kalade jõkke laskmist juhendas, kinnitas samuti, et tööd Pärnu siirdesiia kasvatamisega Põlulas ja asustamisega Pärnu jõkke tuleb jätkata, et tugevdada siinset populatsiooni.
“Pärnu siirdesiig on täiesti erisugune liigiline vorm, mis koeb ainult Pärnu jões,” sõnas Shpilev. “Kuna nende populatsioon on väike näiteks Peipsi siiaga võrreldes, võime loota, et noorjärkude jõkke asustamine mõjutab Pärnu siirdesiia arvukust märgatavalt. Et mitte öelda: sellega päästab unikaalse siiavormi.”
Kalade jõkke laskmisel oli näha, kui suure hoolitsusega Põlula töötajad omakasvatatud kaladesse suhtusid, valides hoolikalt kohti ja mõõtes jõevee temperatuuri.
Vee jaheduse vahe jões ja tsisternis oli ainult 0,8 kraadi, mis üksmeelselt hinnati ideaalseks: kalade vette laskmise aeg oli valitud õige. Kalad lasti jõkke päikeseloojangu eel, mil merelinnud pole enam toiduotsinguil.
Noored siiad ujuvad nüüd merre, kus nad on röövkalade eest paremini kaitstud. Meres kasvavad nad suguküpseks ja kahe–kolme aasta pärast ujuvad need, kes olelusvõitluses ellu jäänud, Pärnu jõkke kudealadele, nagu käsib Pärnu siirdesiigade geneetiline kood.
Kui sügisel algaval kudemisajal õnnestub teadlastel Pärnu jõest emassiigadelt lüpsta uut marja, pannakse Põlulas kasvama taas partii väikesi siigu, et need aasta pärast kodujõkke tagasi tuua.