Kalev Vilgats: Kurvikast numbrist, ja mitte ainult

Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Ilmselt teatud vanuselistest iseärasustest tingituna hakkavad kurvikad numbrid, näiteks 33, 66 või 88, tunduma huvitavamad kui ”tavalised” nulli või viiega lõppevad daatumid. Ühte neist tähistab tuntud õpetaja, malevajuht, sotsiaaltöötaja ja -õppejõud, looduskaitsja, kohalik poliitik ning muidu tore inimene Valter Parve.

Ent rohkem kui järjekordse sünnipäeva pärast väärib Parve tähelepanu seetõttu, et olles veel linnavolikogus, esitas ta rea ettepanekuid kokkuhoiuks linnavalitsemisel juba 2009. aasta veebruari lõpul, kui kohalike valimisteni jäi üle poole aasta. Toonane linnavõim ei pidanud volinikust tööandja ettepanekuid millekski, osa neist viis ellu alles järgmine linnavõim.

Parve tookordsed ettepanekud torkavad silma sellegi pärast, et üldiselt võib Pärnu linnavolikogu liikmete algatatud eelnõud või tehtavad mahukamad ettepanekud kokku lugeda ühe käe sõrmedel, neidki jääks üle.

Mida pani ette Parve? Näiteks lõpetada tasuta lõunad volikogu liikmetele või pakkuda neile selle kompenseerimiseks võimalust toetada heategevust. Tehtud!

Lõpetada viivitamata kogu linnavalitsuse mainekujundusalane tegevus, koondada vastavad ametikohad ja lõpetada lepingud. Tehtud!

Lõpetada munitsipaalpolitsei tegevus, ühistranspordis sõidu õiguse kontroll anda üle linnavalitsuse majandusosakonnale. Tehtud!

Konserveerida PAUH-süsteem, lõpetada hoolduslepingud. Tehtud!

Ühendada MTÜ Pärnu Kontserdibüroo ja Pärnu filharmoonia. Tehtud!

Lõpetada Pärnu Koolide Sihtasutuse tegevus, anda vastavad funktsioonid üle linnavalitsuse majandusosakonnale, koolidele, koolide hoolekogudele ja nende sihtasutustele. Tehtud!

”Toetuste määramisel võtta aluseks vajadus. Mitte maksta Valter Parvele nn pensionäritoetust, kuigi tal on selleks oma vanuse tõttu küll õigus, kuid saab ilma hakkama: kokkuhoid 500 krooni. Kui temasuguseid on 100 inimest, oleks kokkuhoid 50 000 ja 1000 puhul juba pool miljonit. Osaga niimoodi kokku hoitud rahast tuleks suurendada toetusi eriti raskes olukorras eakatele, aga ka noorematele lastega peredele, kui seal on töötuid või erivajadustega inimesi,” kirjutas Parve. Ja: tehtud!

Pole kahtlustki, et Valter Parvest saanuks aastaid tagasi Pärnule tugeva sotsiaalse närviga linnapea. Õnneks leidus teisigi tahtjaid ja Parvele jäid närvid alles.