Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/09/513452t1h1706.jpg)
Väga palju toimub koolis ettevõtmisi, mille tõelist olemust ja organiseerimise tagamaid ei tea keegi. Et seda veidigi avada, tegimegi juttu kooli helitehniku Martin Tammaiga (pildil), kes oma tehnikahuvi ja pühendumusega lööb nii mõneski mõttes pealtvaatajad pahviks.
Millest sai sinu tehnikahuvi alguse?
Juba pikka aega olen olnud suurte kontsertide ja teleülekannete fänn. Tihtilugu käin suurüritusi, kontserte ja televisiooni otseülekandeid vaatamas just sellepärast, et näha, kuidas tänapäeval heli-, valgus- ja videosüsteemid toimivad.
Kui kaua tehnikaga juba mässanud oled?
Koolis olen tehnikaga tegelnud kolm ja pool aastat, aga kodus olen palju kauem nikerdanud igasugu elektroonikavidinatega.
Kas nikerdad nõnda, et lahti saad, aga kokku ...?
Tuleb tunnistada, et alati ei lähe kõik plaanipäraselt, kuid õppimise mõttes on hea tegutseda, isegi siis, kui midagi välja ei tule.
Kuidas sünnivad tehniliste lahenduste ideed?
Enamik ideid sünnib ürituste vaatamisel kohapeal. Inspiratsiooni ja uusi ideid saan kontsertidel ja televisioonist. Kindlasti on ideede välja mõtlemisel abiks juba korraldatud üritused. Päris üks ühele ei saa küll heli- ja valguslahendusi teha, aga saab kombineerida väikseid ideid ja mõttekesi eri üritustelt, et lõpptulemuseks oleks midagi täiesti uut ja huvitavat.
Kas sul on mõni teostamata idee?
Teostamata ideid on mul mõttes pidevalt, sest kõiki ideid korraga ei soovi ma ühte üritusse panna. Alati tulevad ka uued mõtted. Jagan oma ideed ürituste vahel, et iga kord saaks pealtvaataja kogeda midagi erakordset ja meeldejäävat.
Kas näed meie koolis veel potentsiaaliga helimehi?
Meie koolis leidub üsna mitu helitehnikahuvilist noort, kuid nad ilmselt kardavad oma huvi näidata. Selle taha jääbki nende võimalus olla koolis toimuvate ürituste korraldamisel kaasosaline.
Meie kooli üheks viimase aja tippsündmuseks võiks pidada playbox’i. Kuidas selle tehnilise lahenduse tegid?
Playbox’i tehniline lahendus oli teostatud olemasolevat tehnikat ja leidlikkust kasutades ning lõpptulemus jättis üsnagi professionaalse mulje. Valgustehnikas kasutasime peale olemasoleva valguspargi kahte võimsat stroboskoopi. Lava kohale lakke oli pealtvaatajate jaoks paigutatud videoprojektor enda meisterdatud kinnitussüsteemiga ja pilt sai kuvatud suurele kinoekraanile.
Et kõik esinejad pidid olema kogu ürituse aja lava taga, oli mõeldud nende pealegi. Saali panime ühe kaamera filmima, mis näitas otsepilti laval toimuvast ja heli jõudis ka esinejate tuppa. Sama süsteemiga kandsime saalisolijatele üle intervjuusid lava tagant nii-öelda greenroom’ist, kus tutvustati järgmist esinejat.
Tean, et ostsid endale pulsikella. Mida see näitas?
Pulsikella soetamise mõte tuli seepärast, et mul tekkis suur huvi, millised on elulised näitajad ürituse ajal. Suur osa ürituse toimimisest sõltub tehnikast, ja kui tehniline lahendus on minu teostatud, pean vastutama ürituse sujumise ja toimimise eest. Kell tõestas seda, et suure vastutusega kaasneb suur pabin. Kella näit küündis ürituse tehniliselt keerulisematel hetkedel üsnagi kõrgele.