Erateede rägastik viis naabrid kohtusse

Poolsaare tipus asuva krundi omanik saab oma maakoju mööda 14 inimese erateed. Kuna kohus pole ligipääse määranud, võib mõni kiuslik naaber tee kinni panna. Foto: Maa-amet

Varbla valla Hõbesalu küla suvilaomanikud Leegi Purje ja Ülle Forsel on sunnitud naabritelt kohtu kaudu õigust nõudma, sest koju saavad nad mööda 14 inimese erateed. Üks naabritest otsustas, et tema enam kedagi oma hoovist läbi ei luba.

“Meie naabrile ei meeldi, et tema krundilt läbi sõidame. Ta soovib privaatsust,” kommenteeris Purje.

Probleem algas, kui Forseli koostatud detailplaneering jõudis avalikule arutelule, mille peale hakkas üks naabritest kära tõstma.

Peagi saatis üleaedne maakodude omanikele teate, et kindlast kuupäevast läheb külatee kinni. “Naaber ütles, et ajab auto välja ja paneb mullahunniku ja puud tee peale ette. Võtsime kohtuga ühendust ja õnneks oli poole tunniga tal tõkend peal,” kirjeldas Forsel.

Suurem osa suvilarajooni teelõikude omanikke pole end valda sisse kirjutanud, see tähendab, et nad pole maksumaksjad. Sivar Tõnisson

Elanikud rääkisid, et naaber üritas teed kinni ajada kohtumäärusest hoolimata. Nii otsustasid nad politseisse helistada. Võimud võtsid omakorda naabriga ühendust, misjärel ta teed siiski kinni ei pannud.

Forsel tõdes, et vaidluse tõttu on tema detailplaneering kaks aastat seisnud ja kohtul läheb veel otsustamisega aega. “Usun, et ligipääsude seadmine on tegelikult kõikide külaelanike huvides, kuid keegi ei soovi seda tunnistada, sest soovitakse üksteisega hästi läbi saada.”

Forsel arvab naabri tahtvat, et temast järgmised elanikud ehitaksid oma tee. “Miks me peame seda tegema, kui tee on juba olemas?” küsis Forsel selle peale.

Purje räägib, et varem pole selliseid vaidlusi tekkinud. “Erastamise käigus määrati servituut vaid ühele krundile, teistel on see tegemata jäänud,” kommenteeris ta. “Aastaid on kõik üksteist läbi oma teejupi koju lasknud, kuni järsku otsustas naaber, et meie peaks oma tee siiski merre ehitama.”

Enne kohtu poole pöördumist paluti abi vallavalitsusest, kuid vald ei osanud aidata. “Omal ajal on nende teede endalevõtt vallal tegemata jäänud,” rääkis Forsel.

Teed kinni panna ähvardanud naaber ei soovinud vaidlust kommenteerida, kuna Pärnu maakohus asus asja möödunud nädalal arutama.

Varbla vallavanem Sivar Tõnisson kommenteeris, et maareformi käigus sai vald endale kõik teed, mille üleandmiseks avaldasid elanikud soovi. “Sel juhul maaomanikud soovi ei avaldanud,” ütles ta.

Vallavanem teatab, et vald võtab enda valdusesse teed, kui selleks on avalik huvi. “Praegusel juhul on tegemist erahuviga.” Ta selgitas, et konkreetne tee ei vii ühegi avaliku objektini.

Tõnisson selgitas, et vallal on raske maad enda omandisse võtta, sest paljud omanikud tahavad valda küll teede hooldajaks, kuid ei soovi, et kõik saaksid teid vabalt kasutada.

Teise põhjusena tõi ta välja, et maaomanikud küsivad maa eest kallimat hinda, kui see on tegelikult väärt. “Vallal pole sellise maa ostmiseks raha,” kommenteeris ta.

“Suurem osa suvilarajooni teelõikude omanikke pole end valda sisse kirjutanud, see tähendab, et nad pole maksumaksjad.”

Purje tõdes, et temaga on varemgi sarnane asi juhtunud kodus Harjumaal. “Kodus on eratee ja maakodus on eratee. Juba teist korda astusin ämbrisse.”

Varbla valla rannikualal on erateedega probleeme olnud ennegi. Möödunud aastal koostatud riigikontrolli audit kirjeldas, et Varbla vallas Rannakülas läbib piki rannikut kulgev ajalooline tee paljusid kinnistuid. Pole sõlmitud avaliku kasutamise lepinguid ja üks teeomanik on otsustanud tee tõkkepuuga sulgeda.