Üleminek talveajale tähendab, et kellad tuleb öösel vastu 30. oktoobrit kell 4 keerata tund aega tagasi. Talveaeg kestab märtsi viimase nädalavahetuseni.
Kellakeeramine taastati Eestis 2002. aasta kevadel ning selle järgi mindi sügisel taas üle talveajale. Valitsus otsustas 1999. aastal kellakeeramisest loobuda.
Kella peavad keerama inimesed rohkem kui 70 riigis.
Sügisesel kella tagasikeeramisel on une struktuurile oma mõju. Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadur Maris Teder-Laving on Novaatorile öelnud, et inimesed ärkavad umbes pool tundi varem ja une kogupikkus väheneb paarikümne minuti võrra. Seega ei pea paika populaarne arvamus, et sügisesel vööndiaega tagasituleku järgselt saame ühe tunni rohkem magada. Tegelikkuses kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.
Sügisene kellakeeramine on raskemini talutav just neile, kel on keskmisest lühem uneaeg.