Jaagupi kalur Avo Naar tõi linna marja kandva hiiglasliku lõhe, kelle leidis oma mõrrast elu ja surma vahel vaakuvana, peas hülgehammustusest tekkinud suur haav ja külgedel küüniste jäljed.
Kümnekilone lõhe võitles hülgega (2)
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
3. november 2016, 06:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Elusana ta hülge käest pääses, aga ega tal elulootust pärast nii raskeid vigastusi enam olnud,” sõnas Naar. “See on tänavu juba teine suur lõhe, kelle sellisena oma mõrrast leidsin.”
Kalur ütles, et varasematel aastatel pole ta kunagi näinud hülge tapetud kalu, keda oleks rünnatud peast. “Enamasti rabab hüljes kalu seljast või rapib kõhtu, aga küllap õpivad hülgedki ja on oma ründearsenali avardanud,” sõnas Naar. “Aga linna tõin ta teise asja pärast: kas siis see kümnekilone kala on haige ja nõrk?”
Leidsime, et seda ta polnud.
Kalur ütles, et varasematel aastatel pole ta kunagi näinud hülge tapetud kalu, keda oleks rünnatud peast.
“Teadlased väidavad, et hüljes olla meres nagu hunt metsas, toimides omamoodi sanitarina, puhastades merd vanadest ja väetitest isenditest,” arutles kalur lõhele osutades. “Siin on näide, et hüljes ei vali kergemat saaki, vaid passib mõrra karjaaias ja ootab just suuri elujõulisi kalu, keda rünnata ilmselt valgurikka marja saamiseks. Kui nii edasi läheb, polegi varsti meres kalu.”
Naari arvates tuleb hakata põhjalikult mõtlema, kuidas tõhustada hüljeste küttimist.
“Aastas mõnekümne hülge laskmine asja ei paranda,” kinnitas Naar. “Vähe sellest, et hülged on aplad tapjad. Nad lõhuvad kalameeste mõrdu ja ründavad püünistest välja ujuvaid kalu, tehes oma elu sellega veel lihtsamaks, kusjuures süüaksegi ainult paremaid palu, mitte kogu kala.”
Kuigi müügil on nii-öelda hülgekindlaid võrgulinu ja püüniseid, on neid kasutanud Naarile selge, et hülgekindlaid mõrdu ei anna teha, sest hülged on neist üle. “See “hülgekindlus” on sõnakõlks, reklaamitrikk, tegelikult ostja sihilik petmine,” avaldas arvamust kalur, kes ongi ühe püünisemüüja seetõttu kohtusse kaevanud.