Liigniiskus meelitab hallituse majja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sagedamini tekib hallitus välisseinte nurkadesse külmasildade kohale.
Sagedamini tekib hallitus välisseinte nurkadesse külmasildade kohale. Foto: Toomas Huik/Postimees

Hallitusseeni lendleb me ümber ikka ja inimorganism saab kenasti nendega kõrvuti elatud, aga mida teha, kui hallitustäpid vannitoas või akna kõrval inetult võimust võtavad?

Hallituslaikude kõige tavalisemate tekkepõhjustena hoonetes nimetas SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse juhataja Kristel Pau külmasildu ja liigniiskust.

“Kõige levinum on hallituslaikude teke külmasildade kohal, näiteks välisseinte nurkades, aga ka juhtudel, kui välissein on väga külm ja selle vastu pannakse suur kapp või muu mööbliese, kipuvad seinale tekkima hallituskolooniad,” rääkis Pau.

Soodsaks hallitusseente kasvukohaks on märjad ruumid, kus kips- ja keraamiliste plaatide vahele pole paigaldatud hüdroisolatsiooni. Keraamiliste plaatide vuugivahed vett ei pea, kipsplaat märgub ja selle tagaküljel võivad kasvama hakata hallitusseened.

Vannituba kuivaks

Kui vannituppa on mõni hallitusplekk ehk hallitusseente koloonia tekkinud, ei tasu paanikasse sattuda, sest enamasti on võimalik ise midagi ette võtta.

“Õhus on alati hallitusseeni ja neid kartma ei pea, see on meie normaalne keskkond. Alles siis, kui nende kontsentratsioon liiga kõrgeks läheb, hakkab see meie tervisele mõju avaldama,” selgitas Pau.

Nii tasubki elamisse tekkinud hallitusplekid aegsasti eemaldada. Kuiva hallituskorda maha nühkima või kraapima hakata ei tohi, sest hallitusseente osakesed paiskuvad õhku ja inimene hingab need sisse. “Pind tuleb enne pühkimist kindlasti niiskeks teha,” rõhutas Pau.

Hea oleks pinda puhastada vesinikülihapendi- või pesuvalgendilahusega. Siiski tasub esmalt varjulisemas kohas proovida, kuidas vahend pinnale mõjub. “Hallitus on kivipindadel üsna pinnapealne ja selle saab enamasti ilusti maha,” sõnas Pau.

Väga tihti tekitab vannitoas peavalu valamu või vanni ümber oleva silikoontihendi hallitamine. Hallitust silikooni pealt maha saada on võimatu ja juba mustaks tõmbunud silikoon tuleb paraku välja vahetada.

“Selleks, et silikoonile hallitustäppe ei tekiks, tuleb jälgida, et vesi ei jääks selle peale seisma ja alati pärast valamu kasutamist või vannis käimist vesi silikooni pealt ära kuivatada,” soovitas Pau.

Tihti on hallituslaikude tekke põhjus puudulik ventilatsioon. Nii peaks märgades ruumides kindlasti ventilaator olema ja sundventilatsiooni korral tuleb see vannis või duši all käimise ajal tööle lülitada. Ventilaator peaks töötama veel 10-15 minutit pärast ruumi kasutamise lõppu.

Tuba peab tuulutama

Mõnikord tekib hallituskord, kui vanad aknad või uksed uute vastu vahetada. “Siin võib põhjuseks olla vahetuse järel tekkinud külmasild või vähenenud ventilatsioon, sest vanad aknad lasid õhul liikuda,” märkis Pau. “Uute akende puhul tuleb alati mõelda, kuidas ventilatsioon tagada.”

Kui akendel pole tuulutusavasid, tuleb tuba aeg-ajalt tuulutada või aknad mikrotuulutuse peale panna.

Meie kliimas kipub hallituslaikudega kattuma terrassimööbel – nii puidust kui plastist valmistatu. Plastmööbel tasub üle käia näiteks vesinikülihapendiga, ehkki päris plekituks ei pruugi seda enam saada.

Samuti on keeruline eemaldada kangale tekkinud hallitustäppe. “Kangastega on tõesti ülimalt keeruline,” tõdes Pau. Kui riie kannatab, soovitas ta proovida seda väga kõrgel temperatuuril pesta. Valge kanga võib päästa valgendamine.

Ärritab limaskesti

“On hallitusseeni, mille väike kogus võib olla ohtlik, aga teiste puhul ei juhtu ka natuke suurema kontsentratsiooni puhul miskit hullu,” rääkis Pau. Inimesed reageerivad hallitusseentele väga individuaalselt: on tundlikke ja allergilisi inimesi, kellele isegi väike kokkupuude mikroseentega mõjub ärritavalt.

Täpselt samuti nagu pelgalt peale vaatamisega ei saa öelda, millise hallitusseenega on tegu, ei anna välja tuua haigusnähte, mille tekkes on kindlasti süüdi ainult hallitusseened.

Küll võivad hallitusseened tundlikel inimestel ärritada limaskesti: kurku, silmi ja nina ning kiirendada astma teket.

Hallitusseente eemaldamisel tuleb kindlasti kanda maski ja allergilised inimesed seda tööd teha ei tohiks. „Seetõttu on ikkagi kõige parem hallituse teket vältida, hoides oma kodus kõik pinnad kuivana, ja tagada ruumides küllaldane ventilatsioon,“ võttis Pau teema kokku.

Märksõnad

Tagasi üles