/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517911t1hae2d.jpg)
Pärnumaa parteijuht Valter Udam, keda rahvasuu Piima-Valteriks kutsus, ärgitas 1980. aastatel karjarahvast ja unistas, et rajooni kõik piimalehmad lüpsaksid keskmiselt 5000 kilo aastas.
Maakari täitis Valter Udami unistuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kusjuures madalatoodanguline nudipäine Eesti maakari oli arvatud tulevikuta tõuks, millega ei tasu jännata.
Aeg on tõestanud vastupidist ning Eesti maakarja kasvatajate seltsi tegevjuht, teadussekretär ja põllumajandusmagister Käde Kalamees kinnitab, et 2010. aastal jõudluskontrolli aluste Pärnumaa Eesti maakarja lehmade keskmine piimatoodang oli 5071 kilo.
Pärnumaal on jõudluskontrollis 112 maakarja lehma.
“Eesti maakarja aretajad on tõestanud, et ka väikesearvulise ja ohustatud tõuga saab teha imet, kui jätkub aatelisi inimesi, kes saavad aru, et oma rahva aretatud tõugu on uhke omada ja võimalik paremaks aretada,” tõdeb Kalamees.
Pärnumaa parima maakarja tõufarmi omanik on Massiaru Põllumajanduslik OÜ, mille eesotsas on Malle Mägi ja Piret Alfhtan.
Mullu andsid Massiaru osaühingu maakarja lehmad keskmiselt 7072 kilo piima.
“Kui 2009. aastal lüpsis Massiaru osaühingu lehm Lillik maakarja rekordiks 10 126 kilo piima kolmandal laktatsioonil, siis 2010. aastal ületas selle tulemuse Jõgevamaa Sadala Piima OÜ lehm Aafrika, kelle aastatoodanguks kujunes 10 928 ja päevatoodanguks 50,3 kilo piima,” märgib Kalamees. Lisades, et Eesti maatõug ei ole üksnes lemmikloom, vaid annab sihiteadliku aretustöö tulemusel head toodangut.