Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517915t1h05e3.jpg)
Hallitusseeni lendleb me ümber ikka ja inimorganism saab kenasti nendega kõrvuti elatud, aga mida teha, kui hallitustäpid vannitoas või akna kõrval inetult võimust võtavad?
Hallituslaikude kõige tavalisemate tekkepõhjustena hoonetes nimetas SA Eesti Mükoloogia Uuringutekeskuse juhataja Kristel Pau külmasildu ja liigniiskust.
“Kõige levinum on hallituslaikude teke külmasildade kohal, näiteks välisseinte nurkades, aga ka juhtudel, kui välissein on väga külm ja selle vastu pannakse suur kapp või muu mööbliese, kipuvad seinale tekkima hallituskolooniad,” rääkis Pau.
Soodsaks hallitusseente kasvukohaks on märjad ruumid, kus kips- ja keraamiliste plaatide vahele pole paigaldatud hüdroisolatsiooni. Keraamiliste plaatide vuugivahed vett ei pea, kipsplaat märgub ja selle tagaküljel võivad kasvama hakata hallitusseened.