Saada vihje

Taas Pärnu bussiliiklusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Linnabuss number 12.
Linnabuss number 12. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

On käredalt külm talveaeg ja järjest ebamugavamaks teeb Pärnu linnavalitsus lihtsa inimese elu. Taas tuleb juttu Pärnu bussiliiklusest.

Miks võeti ära päevastelt ringidelt buss nr. 12?- See on ühendus Oja tänava-turu-perearstikeskuse vahel.

Olen kuulnud mitmeid inimesi bussipeatuses pahandamas seepärast. Eakas inimene ei tule turult tagasi tühja kotiga. Kilomeeter või paar jääkonarustega linnas, kus paljudelt tänavatelt puudub liiv või killustik, teeb edasiliikumise võimatuks.

Reedel peale suurt sula, kui uuesti külmaks läks, kukkusin isegi kaks korda: Port Arturi kaubanduskeskuse kui ka Rüütli tänava R-kioski juures. Need tänavad-paigad polnud liiva näinud. On ometi linna süda ju. Kõik need on asjad, mis ühes linnas peaksid olema elementaarsed, kuid ometi pole seda.

Pensionär on ikka rohkem jalamees ja pole palju neid, kes saaksid kergelda isikliku autoga, eriti veel, kui üksi elad. Paljudel pensionäridel on auto pidamine probleemiks igal juhul.

Veel mõned aastad tagasi oli käigus kesköine liinibuss nr. 7, millega oli hea kontserdilt või kohvikust vastu ööd koju sõita. Juba ammu pole seda bussi käigus. Eeldatakse, et inimene sõidab taksoga öösel koju. Teatavasti ei saa Eesti pensionär omale taksosõitu lubada.

Tean küll pensionärist sõbrannat Saksamaal, kes toidupoes taksoga käib, kuid seal on suhted teised. Ka Soome-Rootsi pensionäriga on teine lugu. Nemad kasutavat taksot nii pangaautomaadi juurde sõitmiseks, mis asub 100 meetri. kaugusel kui ka kaubanduskeskusesse minekuks. Ise naerdes: teil on takso odavam kui meil liinibuss. Kõik on suhteline ju.

Vähe sellest, et linnakülalised panevad meid end halvasti tundma oma kodulinnas, teevad seda ka Pärnu linnaisad, kes tihti ei mõtle või ei taha mõelda sellele, et eelkõige oma inimesel peaks oma linnas hea elada olema.

Tagasi üles