Merili Nikkolo: Võtame tööle, kui lapsed suured?

Merili Nikkolo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merili Nikkolo
Merili Nikkolo Foto: PP

Olen lugenud artikleid, kus naised räägivad, et neil pole lootustki tööle saada, kui elulookirjeldusse on märgitud lapsed. Leidub neidki, kellele töövestlusel on antud märku, et lapsed segavad tööle pühendumist. Olen lugenud juhtumeist, kus noored emad tahavad tööle tagasi minna, aga seal pole nad oodatud. Pärast kõigi nende lugude lugemist olen ma siiski lootnud, et tegemist on eranditega.

Avalikult räägime ju laste sünni olulisusest. Tahame, et Eestis oleks rohkem uusi ilmakodanikke, ja mõtleme, kuidas rohkematesse peredesse sünniks teisi ja kolmandaid lapsi. Me kõneleme emapalga paindlikumaks muutmisest ja muretseme, et noored emad saaksid vaevata tagasi tööle.

Aga see ilus fassaad on minu silmis mõranema hakanud. Viimase aasta jooksul olen olnud mitmel korral hämmingus, kui eri vestlustes on mulle kõneldud (kas või ümber nurga) mõttest, et noort naist on kahtlane tööle võtta, sest siis tuleb mõne aja pärast otsida jälle uus töötaja, kuna naine jääb ju lapseootele. Me ei küsi, milline haridus on naisel, kui suur töökogemus. Naistöötaja puhul hakkame rääkima kohe vanusest ja lastest. Teiseks on mind üllatanud, et seda räägivad mulle naised. Mõnel neist on lapsedki. Nad ei kõnele seda isegi pahatahtlikkusest, vaid väljendavad üldlevinud arvamust, mis moodustab osa nende mõttemaailmastki. See on normaalsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles