Rahandusministeeriumi tellitud uuringust selgub, et valdav osa Eesti elanikkonnast ei pea oma finantsalaseid teadmisi piisavaks.
Levinuim säästmise viis on raha kogumine arveldusarvele
17. veebruar 2011, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Faktum&Ariko uuris rahandusministeeriumi tellimusel Eesti elanike teadmisi rahaasjadega seotud otsuste tegemisel. Uuringus küsitleti 1000 inimest vanuses 18-74 aastat. Uuring oli osa OECD rahvusvahelisest võrdlusuuringust ja sellega kaardistati Eesti elanike finantskirjaoskust.
Finantskirjaoskus on rahaasjades arukate otsuste tegemiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Finantskirjaoskus hõlmab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha kasutamise suhtes.
Uuringust selgus, et iseenda finantsalaseid teadmisi hindab täiesti piisavaks 11% ning pigem piisavaks 39% elanikkonnast.
Ülejäänud peavad neid kas pigem või täiesti ebapiisavaks või ei oska öelda (8%). Sellest võib järeldada, et valdav osa elanikkonnast ei pea oma finantsalaseid teadmisi piisavaks.
Ebapiisavat teadmiste taset näitab ka asjaolu, et 65% küsitletuist ei tea, kuidas oma õigusi finantsasutuste vastu kaitsta ja kuhu probleemide tekkimisel pöörduda.
Enamik küsitletuist arvas, et finantsalaste teadmiste peamiseks allikaks peaksid olema vanemad, olulisuselt järgnevateks allikateks peeti vastavalt gümnaasiumi, kõrgkooli, põhikooli ning finantsteenuste pakkujaid.
44% vastanutest leidis, et raha on kulutamiseks, mitte säästmiseks. Viimase 12 kuu jooksul pole mingil kujul raha säästnud 35% elanikkonnast.
Levinuim säästmise viis on tavapärane panga arveldusarvele raha kogumine (38%).
Teisel kohal on sularaha kõrvalepanemine (24%) ja kolmandal kohal tähtajaline hoius (9%).
Pikaajalisi rahalisi eesmärke seab 40% elanikkonnast. Keskmisest enam taotlevad pikemaajalisi rahalisi eesmärke mitte-eestlased ja jõukamad inimesed.
„Probleemid finantskirjaoskuses kerkivad esile finantsteenuste kasutamise pikema perspektiivi ja arvutusvajaduste juures. Probleemseks rühmaks on eeskätt keskmine linnatarbija. Finantsalase kirjaoskuse tõstmist tuleks alustada põhikoolist. Vastasel juhul jääbki osa elanikkonnast sellest ilma,“ selgitas uuringut tutvustanud Faktum&Ariko esindaja Kalev Petti.
Uuringu „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ tulemustega saab tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel.