Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/22/521165t1h2a5e.jpg)
Suunatud uurimuslik õpe tõi Pärnu linna ja maakonna lasteaiaõpetajad jälle kokku.
Avastustee projekti raames on koolitatud lasteaia õpetajaid Pärnu linnas ja maakonnas alates 2010 aastast. Projekti eesmärk – kõiki lapsi arendava ja kaasava uurimusliku õppe laialdlane rakendamine Eesti alus- ja põhihariduses – andis põhjust järjekordseks kogunemiseks.
17. veebruaril saidki kokku need õpetajad, kes rakendavad käesoleval õppeaastal suunatud uurimusliku õppe teemat “Avasta meeled”. Kokkusaamise eesmärgiks oli jagada meelte teema rakendamisel kogetud üllatusi, õnnestumisi ja esile kerkinud probleeme.
Pärnu lasteaia Trall õpetajate Eda Lauri ja Eha Kanarbiku esitluse kaudu said kõik saalis viibijad nende kogemusest osa teema rakendamisel. Õpetajate esitlus oli teistele innustav ja leidis pea kõigis äratundmisrõõmu.
Külalisesinejaks oli kutsutud Türi majandusgümnaasiumi õpetaja Loona Pärl, kes andis ülevaate, kuidas jätkub koolis suunatud uurimusliku õppe rakendamine. Ta rääkis lasteaiaõpetajatele, mida ootab õpetaja esimesse klassi astujalt.
Pärl rõhutas, et laste arendamisel ei peaks põhirõhk olema kirjutamise, lugemis- ja arvutamisoskusel, vaid sotsiaalsetel pädevustel: valmidusel osaleda õppeprotsessis ja tahtel omandada uusi teadmisi.
“Avasta meeled” rakendamise kogemused võeti kokku avatud maailma kohviku meetodil: kõigil osalejatel tuli vastata järgnevatele küsimustele:
Mida uut kogesin ja märkasin töös lastega, rakendades teemat “Avasta meeled”?
Arutelu käigus leidsid õpetajad, et lastel on suur huvi teema vastu. Kogu õppetsükli vältel said õpetajad jälgida laste arengut protsessis. Arenes laste sõnavara, kuulamis- ja analüüsioskus, oskus luua seoseid igapäevaeluga. Laste arengut märgati ka grupitööde rakendamisel: arenes koostööoskus, teise lapsega arvestamine, tähelepanelikkus, ka liidripositsiooni vaheldumine grupisiseselt, millega kaasnes eduelamus. Lapsed olid leidlikud, kasvas esinemisjulgus.
Mida andis teema “Avasta meeled” rakendamine õpetajale, meeskonnale?
Enamik õpetajatest leidis, et teema rakendamine oli neile avastamisrõõm, mille käigus saadud kogemused rikastasid igapäevatööd. Õpiti rohkem aega planeerima ja meeskonnatööd tegema.
Milliseid probleeme tekkis teema “Avasta meeled” rakendamisel?
Õpetajad leidsid, et alguses oli raskusi õppematerjalist arusaamise, aja planeerimise ja tegevuste ettevalmistamisega. Ka õpetaja-abidele tuli õppetgevuse eesmärke selgitada, et nad saaksid teema rakendamisel kaasa aidata, koostöö kujunes õppetöö käigus. Veel tegi muret kodutöö lehtede tagastamine. Teema rakendamise käigus said õpetajad kõigi materjalide hankimisega hakkama, ainult diktofoni puudumist mainiti mõnes lasteaias.
Kui “Avasta meeled” rakendamisel välitegevus jäi talveperioodi, siis kuidas selle olukorra lahendasite?
Lapsed külma ja lund ei pelga, olid õpetajad ühel nõul. Õuetegevusi saab alati kohandada ilmastikuoludega. Lapsed said kenasti hakkama puukoore mustri jäädvustamisega paberi ja pliitasi abil, endil paksud vammused seljas ning kindad käes. Lapsed said ka õuest kokku korjata looduslikku materjali, hiljem neid toas kompida ja lähemalt uurida. Tuppa sai kaasa tuua lund ja jääd, mida uurida. Või siis: vaatlused teostati õues ja toas täideti töölehed.
Lõpetuseks jagasid Prantsusmaa muljeid Halliki Tammiste ja Margarita Kask, kellel oli võimalus detsembrikuus viibida Saint-Etienne’i linnas “Fibonacci” projekti koolitusel.
Reflekteerides teemat “Meeled”, tõdesime, et suunatud uurimusliku õppe rakendamine selle teema raames 2010.-2011. aastal on õnnestunud.