Eesti rahvatantsu särav legend Anna Raudkats ja Pärnu

Võimlemispedagoog Anna Raudkats (vasakult neljas) lektorina 1928. aasta suvekursustel Pärnus. Foto: Olaf Esna erakogu

Eesti rahvatantsu grand old lady ehk Johanna Natalie Elisabet Raudkats oli sündinud 23. veebruaril 1886 Tartu lähedal Piiskopi mõisas raudtee vanemkonduktori ja mõisa piimamajanduse juhatajanna esiktütrena. Seega möödub tänavu 125 aastat tema sünnist.

Raudkats õppis Ropka ministeeriumikoolis ja A. Grassi tütarlaste I järgu eragümnaasiumis, mille täieliku kursuse ta 1901. aastal edukalt lõpetas. 1903 sooritas Raudkats saksa keele koduõpetaja eksami. Õpitud ametit praktiseeris ta paar aastat Viiburis ja Peterburis.

1905 naasis Raudkats kodulinna, kus jätkas samas ametis. Seejärel sooritas Tartus lisakatse prantsuse keeles. 31. detsembril 1908 tõendas Riia õpperingkond, et Anna Raudkatsil on saksa ja prantsuse keele kodukooliõpetaja kutse.

Õpetaja Pärnus

1906. aastal avatud ja samast aastast karskusselts Valguse majas Rüütli 55 töötavas Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasiumile oli 1908/1909. õppeaastaks vaja nn uute keelte (saksa ja prantsuse) õpetajat. Anna Raudkats kandideeris ja osutus valituks.

Muide, ainult koolijuhataja Voldemar Raam oli cand. phil., kõik ülejäänud õpetajad olid kodukooliõpetaja kutsega.

Eelgümnaasiumi kahes ettevalmistusklassis puudus gümnastika ehk turnimise õpetaja. Ajutiselt täitis seda kohustust samuti Raudkats. Kolmas ettevalmistusklass lisandus 1910. aastal.

Oma kooli saalis õpetas Raudkats mitmesuguseid mänge, tantse ja koolipidude esinemiskavu. Turnimas käidi linna võimlas Pühavaimu 19.

Koormusest piisas, sest võimlemistunnid olid kolm korda nädalas ja toimusid tüdrukutel ning poistel eraldi. Kooli aruande järgi oli turnimise õpetaja hilisem ajakirjanik ja poliitik Karl Kornel (1882-1952). Turnimiskavadega esineti koolivaheaegadel Tirsa aias Karja ja Kanali tänava nurgal.

Raudkats elas Pärnus Aia tänaval preili A. Kollisti pansionaadis (praegu Lääne kaitseringkonna hoone).

Seltsi- ja haridustegelane

Loomulikult astus noor õpetaja Anna Raudkats Pärnu kooliseltsi liikmeks ja pandi kohe rakkesse. Seltsi aruannete järgi oli ta peotoimkonnas kirjatoimetaja, segakoori liige, kõnekomisjoni liige, kuulus seltsi lasteaia juhatusse ja oli veel eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonna liige.

Kõnekomisjonis ehk lektorite grupis oli Raudkatsi loengu teema 1909. aastal ”Juhan Liivi elulugu”. 1910. aastal kõneles ta teemadel ”Lasteaia tähtsusest”, ”Toitmine koolis” ja ”Ameerika rahvakoolist”.

Peale segakooris laulmise lõi Raudkats kaasa näitemängudes ja mängis neljal käel klaverit.

9.-10. (23.-24.) augustil 1910 peeti Tartu Eesti nooresoo kasvatuse seltsi algatusel Tartus koosolekut, kus arutati eesti õppekeelega koolide probleeme. Pärnakate saadikute hulgast leiame Anna Raudkatsi nimegi.

Raudkats astus juba 1908. aastal karskusseltsi Valgus. Seltsi spordiosakonna juurde organiseeris ta naissektsiooni, kus õpetas koos Soomest tulnud instruktoriga ujumist ja korraldas turnimist ning mänge naistele.

Valguse spordiosakonna ja kooliseltsi ühisel nõupidamisel 26. aprillil 1909 otsustati rentida Ülejõele maatükk rahvaaia sisseseadmiseks.

Kooliselts valis aiaseltsi neiu Raudkatsi, kellest sai Pärnu Eesti seltside ühise aia komisjoni kirjatoimetaja. Aias korraldati muusikaõhtuid, algul kaks korda, hiljem kord nädalas. ”Aed tõmbas sedavõrd rahvast kokku, et ligiduses olevad alkoholi hallikate pidajad oma lõikuse vähenemise üle kaebama hakkasivad.”

1911. aastal toimusid Soomes Tampere lähedal 27. juunist 23. augustini naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursused. Nendest võttis osa ka Anna Raudkats.

Raudkats kuulus Endla seltsi, kus ta 19. veebruaril 1912 valiti seltsi muusikaosakonda. Sama aasta sügisel alustas ta õpinguid Helsingi ülikooli võimlemisinstituudis.

Tantsime võidu ”Tuljakut”

Helsingi ülikoolist sai Raudkats diplomi 29. mail 1915. Pärast ülikoolihariduse omandamist viis elutee ta esmalt Tartusse ja seejärel aastakümneteks Tallinna. Pärnusse sattus ta ainult suviti kursustele lektoriks-õpetajaks. Nii oli ta 1919 suvel tegev Pärnumaa õpetajate täienduskursustel. 1933 õpetas rahvatantse haridusliidu õpiringijuhtide suvekursustel.

Grupp Pärnu rahvatantsijaid otsustas oma koosolekul 4. märtsil 1955 paluda Anna Raudkatsilt luba end nimetada temanimeliseks rahvatantsurühmaks. Luba saadi.

Sama rühm esines edukalt, 1957 tulid nad noorsoofestivali laureaadiks. 1973. aastal korraldas sama A. Raudkatsi nimeline rahvatantsukollektiiv esimesed tantsuvõistlused ”Tantsime võidu ”Tuljakut””.

Eesmärk oli jäädvustada Eesti rahvatantsuema mälestust ja alles hoida ”Tuljaku” stiilipuhtust. Esimene võistutantsimine toimus Pärnus, järgmisel aastal Aegviidus, siis Tartus, Tallinnas ja Kuressaares – kohtades, kus Raudkats oli töötanud ja elanud.

Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapa haiglas ja on maetud Aegviidu kalmistule.