HIV-positiivne: tundsin, et mul pole palju jäänud (1)

Teele Talve
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel Pärnus HIV-kiirtesti tegemas käinud 45 inimesest osutus üks viirusekandjaks.
Möödunud reedel Pärnus HIV-kiirtesti tegemas käinud 45 inimesest osutus üks viirusekandjaks. Foto: Liis Treimann / Postimees

Täna on ülemaailmne aidsiga võitlemise päev. Kui tihti mõtlevad inimesed sellele surmahaigusele vaid täna, siis järjest kasvab nende inimeste hulk, kel tuleb selle tõvega võidelda iga päev.

Selle loo peategelane, 38aastane HIV-positiivne Meelis (nimi muudetud, toim) ei ole narkomaan, homo ega kondoomita juhuseksi harrastaja, nagu tihtipeale tema saatusekaaslaste kohta arvatakse. Samuti rikub Meelis statistikat, sest on HI-viiruse kandjana kirjas väikekohas, mitte Tallinnas ega Ida-Virumaal, kus elab enim HIV-positiivseid.

Meelisel diagnoositi HIV 2014. aastal. Ta arvab, et sai selle kunagiselt elukaaslaselt, kellega kohtuti kaheksa aastat tagasi ja koos elati viis.

«Ma arvan, et ta teadis, et on positiivne,» näeb vestluskaaslane tagantjärele ohu märke. «Kui me koos elasime, pidin tihti suguhaigusi ravima. Ja kui me kord jälle arstilt tulime, küsisin ta käest: «Mis värk on? Peaksin ma äkki juba tõsisemate haiguste vastu ennast kontrollida laskma?»»

Suhtes oli paar selleks ajaks olnud kolm aastat. «Ta ütles, et pole vaja. Et HIV-test on kallis. Ja ma uskusin teda,» mõistab Meelis nüüd oma naiivsust, sest juba tollal oli ta kaotanud kaalu ja tihti haige.

«Aga mõni kuu hiljem sõitsime välismaale ja mu tervis paranes. Soe kliima sobis mulle,» tõdeb Meelis, kes otsustas võõrsile jääda kaheks aastaks. Selle aja sees läksid Meelise ja ta elukaaslase teed lahku.

Kui mees 2011. aastal Eestisse naasis, halvenes tervis taas. «Mul olid nahal seened, suulaes haavandid ja ma olin sellises alakaalus, et mul oli valus istuda, sest tundsin, et toetun vaid luudele,» meenutab 181 sentimeetri pikkune mees, kes tolleks ajaks kaalus 64 kilo. Tööl ta halva tervise tõttu käia ei saanud. «Tundsin, et mul pole palju jäänud.»

Meelis läks perearstile, ent vereproovid olid korras. «Nii möödus kolm aastat,» räägib mees, kelle hinnangul hakkas niisugune seisund mõjuma juba psüühikale. “Ma mõtlesin, kas tõesti kujutan seda kõike endale ette. Ma olin pidevalt närviline, suhted sõpradega halvenesid, sest nad ei saanud minust aru.»

2014. aastal, pärast mitut visiiti, otsustas perearst Meelisele igaks juhuks HIV-testi teha. See osutus positiivseks.«Ma tundsin kergendust. Et mul tõesti on midagi viga ja ma ei kujutanud seda endale ette,» tunnistab ta.

Meelis saadeti edasi Tallinna nakkushaiglasse infektsionisti juurde, kes tegi mehele kordustesti, mis andis sama tulemuse. Infektsionist arvas, et viirus on mehel olnud viis kuni kaheksa aastat. «Selleks ajaks oli mul viirustekitajaid ühes milliliitris veres 100 000, kuigi normaalne on, et neid oleks alla 20,» seletab Meelis. Aeg oli teinud oma töö. «Ja immuunsüsteemi näitaja oli mul alla 60,» märgib ta. «Öeldakse, et kui näitajad on alla 200, on tegu juba aidsiga (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, toim).»

Oma jutu järgi on Meelis õnnesärgis sündinud, sest ravimid aitasid tal juba kolme kuuga viirustekitajad normi viia.

Aga kuidas lähedased tema diagnoosi suhtusid? «Peres teavad peale minu vanaisa kõik. Eemale pole mind tõugatud, vaid justkui hoitakse rohkem,» ütleb Meelis. «Mõni sõber kadus ära, aga teistega suhted paranesid, sest nad said aru, miks ma närviline olin. See närvilisuse periood rikkus suhteid palju rohkem.»

Meelis teavitas oma haigusest kunagisi partnereidki. «Seda «rõõmuuudist» jagasin küll neile, kellega ma pärast elukaaslasest lahkuminekut maganud olin, kuigi kasutasin nendega kondoomi. Selleks, et nad igaks juhuks kontrollis käiksid. Keegi neist HIV-positiivne ei olnud. Kondoomita magasin ma ainult selle elukaaslasega.» kõneleb Meelis, kes on proovinud seda inimestki teavitada. «Kuigi ta elab välismaal, tean, et ta käib vahepeal Eestis. Ma kirjutasin talle, et saaksime kokku, sest meil on vaja tõsiselt rääkida. Aga seepeale kadus ta ära.» See süvendab arvamist, et naine oli oma HIVist teadlik.

Vaatamata diagnoosile ei ole Meelise elu seisma jäänud ja praegu on ta õnnelikus suhtes. «Oma praegusele elukaaslasele rääkisin esimesel kohtumisel kõik ära. Jätsin talle valiku, kas ta soovib minuga edasi suhelda,» lausub ta. Inimestele paneb Meelis südamele, et nad kondoomi kasutaksid ja end testimas käiksid. «Inimene peab endast ja lähedastest hoolima,» ütleb ta. Lisades, et juba nakatununa tuleks teha, mis selles olukorras õige: võtta rohtu ja oma partnerit sellest teavitada.

HIV-testimisnädal

18.–25. novembrini käis HIV-testimisnädala raames Pärnus Port Artur 2s üles pandud kiirtestimiskabinetis end kontrollimas 45 inimest, neist 19 meest ja 26 naist. Testijate seast osutus üks mees HIV-positiivseks. Kogu Eestis tuli ennast testima 680 inimest. Peale Pärnu diagnoositi HIV-positiivne Kohtla-Järvel.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles