Laenud nöörivad kulutused minimaalseks

Foto: Ants Liigus

Personalispetsialist Anne (32) elab kolmetoalises korteris töötu abikaasa ja kahe kooliealise lapsega. Anne 767 euro suurusest netopalgast kulub 287 eurot korterilaenu ja 83 eurot remondilaenu tagasimaksetele, peale selle üks järelmaks – 64 eurot kuus. Internet ja telefonid neelavad eelarvest 76, elektriarve 19-25 ja kommunaalkulud 160 eurot kuus.

Järele jääb 64 eurot, millest neljaliikmeline pere peab söönuks saama, ostma rõivaid, võimaldama lastele ekskursioone jne. Annel oleks vahel kuu lõpus hädasti vaja kas või makaronipakki või kartulikotti, kuid pere ei saa sotsiaaltoetusi, kuna ema sissetulek on liiga suur ...

Kuna toidurahaks kulub perel 150 eurot kuus (5 eurot päevas), tuleb iga kuu teha raskeid valikuid, mida saab maksmata jätta. Kui Anne abikaasa saab mõne tööotsa, lapitakse sellevõrra väiksemaid eelarveauke.

Kaks aastat tagasi polnud perel probleemi arvete maksmisega. Kui mees tööta jäi ja naise palka vähendati, tekkisid eelarveaugud. Kümneks aastaks fikseeritud intressiga kodulaenuga oli Anne sõnutsi keerulisem midagi ette võtta, võlgu hakati vähehaaval jääma kommunaalmaksetega majaühistule.

Praegu on Anne kontod arestinud kohtutäitur ja ta võib kuus vaid 560 eurot pangast välja võtta. Pereema tasub kokkuleppel pangaga iga kuu 255 eurot laene ja ülejäänud 305 eurot võib ta kasutada nii, kuidas vaja: põhiliselt maksude ja toidu peale. Kahjuks ei piisa sellest summast järelmaksu ega remondilaenu tagasimakseteks. Iga kuu tuleb otsustada, mida ja kellele maksta.

“Kõigiga saab kokkuleppele jõuda, oluline on suhelda,” jagab Anne oma valusat kogemust. “Veel aasta tagasi olid pangad ja teised asutused väga jäigad, nüüd otsitakse koos lahendusi. Igast telefonikõnest jääb maha märge ning ettevõte näeb, et sa pole pahatahtlik maksudest kõrvalehiilija.”

Anne teab, et olukorrast on võimatu kiiresti välja tulla, ja süüdistada saab vaid iseennast.

“Olen teadlikult võtnud endale kohustused ega hiili nende tasumisest kõrvale, aga sissetulekud pole endised ja see on kurnav teadmine,” tõdeb naine. “Ehk jääb alles meie kodu, kuid olen valmis selle müüma, kui midagi muud üle ei jää. Praegu ma sellele ei mõtle, elan kuu korraga.”