Kuigi teateid Eesti majandusseisu paranemise ja töötuse vähenemise kohta oodatakse niisama pingsalt kui kevade märke pärast talve, tuleb paljudel peredel läbi ajada säästueelarvega.
Toimetulek sõltub endast ja sotsiaalsüsteemist
25. veebruar 2011, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurem osa peresid püüab ise hakkama saada, eriti keerulises olukorras inimesed aga otsivad abi riigi sotsiaalsüsteemilt, taotledes toetusi ja tugiteenuseid.
Pärnu Kesklinna hoolekandekontori sotsiaalkonsultant Iris Ruut tunnistab, et sotsiaalosakonnas masu taandumist veel ei märka. “Abivajajaid on endiselt palju, nende seas nii uusi kui neid, kes juba pikemat aega sotsiaaltoetusi vajanud,” märkis ta.
Pärnu linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialisti Raul Kivi andmetel rahuldati 2009. aastal 5388 ja 2010. aastal 7444 toimetulekutoetuse taotlust ning rahakulu kasvas 10,3 miljonilt kroonilt (658 298 eurot) 2009. aastal 15,4 miljoni kroonini (984 239 eurot) mullu.
Käesoleva aasta jaanuaris maksti toetust 607 Pärnu perele kokku 95 724 eurot.
Toimetulek või ellujäämine?
Toimetulekutoetusele on seaduse järgi õigus inimestel või peredel, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
2011. jaanuarist on see piir 76.70 eurot pere esimese liikme kohta ja 61.36 eurot iga järgneva pereliikme kohta.
76 eurot kuus teeb päevarahaks 2.50 eurot ehk umbes 39 krooni. Kuidas on võimalik sellise summa eest osta toitu, rõivaid ja muud esmavajalikku?
“Toimetulekupiiri kehtestamisel aluseks on võetud vananenud lähteandmed toidukauba hindade kohta, samuti ei ole arvestatud kulutusi muule esmatarbekaubale,” seletas Kivi. “Kuni käesoleva ajani puudub tunnustatud hindamismetoodika, mille alusel toimetulekupiir kehtestada.”
Pigem eluspüsimist kui hakkamasaamist iseloomustava toimetulekupiiri üle on muret avaldanud õiguskantsler Indrek Tedergi, kes uurib, kas toimetulekupiiri ja sellest lähtuvalt makstava toimetulekutoetuse määramise kord on põhiseadusega kooskõlas.
Kes on vaene?
Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on peale toimetulekupiiri inimese netosissetulek ja tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud, nagu üür, tasu kütte, vee jt eest.
Kui suures osas eluasemekulu eri osi toimetulekutoetuse määramisel kuluks arvestatakse, otsustab omavalitsus. Pärnus näiteks loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel alalise eluruumi üüri piirmääraks 3.20 eurot (50.07 krooni) ruutmeetri kohta.
Toetusetaotleja peab sotsiaaltöötajale üles lugema enda ja oma pere kinnisvara, sõidukid ja väärtpaberid. Komisjon võib leida, et abiküsija vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks küllaldased vahendid: luksuskorteris elades ja mitut autot pidades jääb rahaline toetus tõenäoliselt saamata.
Toimetulekutoetust makstakse riigieelarvest omavalitsusele laekuvast rahast, lisatoetusi aga omavalitsuse eelarvest. Pärnu linnas näiteks saavad hooldus- ja põetustoetust seadusjärgsete ülalpidajateta vanurid ja puuetega isikud hooldus- või põetusteenuse eest tasumiseks. Veel on olemas koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu eest tasumise toetus, Vabadussõja veteranide leskede toetus ning nägemispuudega inimeste juhtkoera ülalpidamise toetus.
Üsna tihti määratakse väikese sissetulekuga leibkondadele lisatoetusi hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks (erakorralised kulud, tehniliste abivahendite muretsemine, huvitegevuse toetamine, ravimite ost, dokumentide vormistamine).
Paraku ei võeta toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse muid kulusid peale eluasemekulude, sealhulgas kogunenud võlgnevusi ega laene.
Kuidas saab aidata peresid, kes hädas heal ajal võetud laenudega, kuid ei taha ka äärmises kitsikuses oma kodust loobuda? “Aeg-ajalt selliseid inimesi meile ikka satub, aga eraldi statistika meil eluasemelaenuga abivajajate kohta puudub,” tõdes Raul Kivi. “Abi võib alati taotleda, igal juhul otsustatakse taotluse rahuldamine individuaalselt.”
Töötus kui vaesuse riskitegur
2009. aastal moodustasid üle 80 protsendi toimetulekutoetust saavatest peredest töötuga leibkonnad.
“Pensionäre on toetusesaajate hulgas vähe, sest üldjuhul tagab pension äraelamise,” selgitas Ruut. “Töötul on esialgu abiks töötuskindlustushüvitis ja varasemad säästud, aga üsna varsti sellest ei piisa, et tasuda eluasemekulusid ja tagada toimetulek.”
Sotsiaalkonsultant lisab, et kuigi toimetulekutoetus ja lisatoetused aitavad hädavajalikud kulud katta, on abivajaja elustandard tihti varem palju rohkem lubanud ja sellisel juhul tuntakse, et riik ja omavalitsus ei aita küllaldaselt.
Nõukogude ajal vaeseid inimesi ametlikult ei esinenud ja töötuseisust peeti laiskuse märgiks. Praegu on olukord muutunud: töö ja sissetulekuta võib jääda nii labidamees kui spetsialist.
Kivi usub, et kuigi paljud uusvaesed oma hättasattumist häbenevad, on inimesed visad ja proovivad pakutud abist kinni haarata.
Ruudu meelest saab sageli ise olukorra parandamiseks midagi ära teha. “Sageli napib teadmisi, oskusi ja motivatsiooni,” on Ruut kindel. “Kõige tähtsamaks peetakse tihti rahalist toetust, kuid niisama oluline on nõustamine ja elukorralduse muutmine.”