Rahvastikutoimingutes oli 2010 kümnendi pöördelisim aasta, kui 1. juulil jõustus uus perekonnaseadus.
Alaealine vajab abiellumiseks kohtu luba
26. veebruar 2011, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna alates mullu 1. juulist võivad abielu sõlmida ja lahutada notaridki, kasutas seda võimalust Pärnumaal abiellumisel seitse ja lahutamisel viis paari.
Üks põhjusi notari kasuks otsustamisel võib maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse juhataja Liis Rauski sõnutsi olla seegi, et notareid on võimalik hinnakirja alusel kutsuda abielu sõlmima ka mujale paari soovitud kohta. Rahvastikutoimingute talitus registreerib kooselu vaid maavalitsuses.
Perekonnaseadus tõi endaga 1. juulist kaasa muidki olulisi muutusi. Kui näiteks alaealine soovib abielluda, ei piisa enam vanemate kirjalikust nõusolekust, vaid on vaja kohtu luba.
Rausk märkis, et alaealisi abiellujaid on iga aastaga jäänud vähemaks. 2010. aasta esimeses pooles astus abiellu 17aastane neiu, kuid pärast uue seaduse jõustumist pole seni ühtegi sama sooviga alaealist maavalitsusse jõudnud.
Enne abielu registreerimise avaldusega tuleb paaril nüüd valida varasuhe: kas ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestus. Kui valikut ei tehta, kohandub selleks suhteks ühisvara.
“Siiski on parem, kui valik tehakse teadlikult. Kui inimene pole väga kursis, anname talle bukleti kaasa ja ta võib veel enne abielu sõlmimise päeva tulla ja valitud varasuhet muuta,” selgitas Rausk. “Kui piltlikult öelda, siis abieludest suur korvitäis on ühisvara, peoga lahusvara ja näpuotsaga sõlmitakse vara juurdekasvu tasaarvestust,” lisas ta.
Samuti tuleb nüüd mitte abielus vanemail lapse sündi registreerides otsustada, kas lapse hooldusõigus jääb mõlemale või ainult ühele vanemaist, mis samal ajal ei vabasta teist vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
Rausk sõnas, et siiani on valdavalt valitud ühine hooldusõigus. See tähendab, et kui vanemate kooselu hiljem siiski puruneb, jääb neile mõlemale lapse hooldusõigus alles, kõike lapsega seonduvat arutavad ja otsustavad ema-isa endiselt koos ning muuta saab seda vajadusel vaid kohtu loal.
Pärnu maakohtu pressiesindaja Elo Kirsipuu andmeil on Pärnu kohtumaja piirkonnas avaldusi esitatud nii alaealise abiellumiseks töövõime laiendamise kui lapse hooldusõiguse muutmise kohta, kuid neid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel.
Oluline on teada, et kõigi enne mullu 1. juulit sündinud alaealiste laste vanemad said uue seaduse jõustudes automaatselt ühise hooldusõiguse.
Kes sellega rahul pole, saavad hooldusõiguse muuta ühe vanema kasuks ühisavalduse alusel kahe aasta jooksul. Selleks tuleb pöörduda maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse poole.
Rahvastikuregistri uus tarkvara tõi kaasa mitmekeelsete tõendite väljastamise.
Eesti ja inglise keeles saab nüüd küsida väljavõtet rahvastikuregistri andmetest enda sünniaja ja -koha, isikukoodi, elukoha, perekonnaseisu, abikaasa, laste ja vanemate kohta.
Sünni, surma, abielu ja lahutuse korduvaid tõendeid on võimalik väljastada eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeles.
“Samal ajal on palve, et inimesed tunneksid oma andmete vastu rahvastikuregistris huvi.
Kuna ühtaegu käib rahvastikuregistri andmete aktiivne korrastamine ja selle käigus sisestatakse hästi palju arhiivseid akte, võib juhtuda selle käigus vigu,” selgitas Rausk.
Ta lisas, et kui kõik andmed ja dokumendid on rahvastikuregistris olemas, pole tarvis tehingu korral notarile esitada neid tõendeid eraldi paberkandjal ega maksta selle eest riigilõivu.
“Kellel on ees tehing, kus selliseid tõendeid on vaja, kuid tal on näiteks abielu- või sünnidokumendid kadunud, võib meiega ühendust võtta. Kontrollime, kas need andmed on registris, ja kui ei ole, saab need sinna sisestada,” soovitas rahvastikutoimingute talituse juhataja.