/nginx/o/2020/05/17/13105822t1h966a.png)
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2011/02/28/527179t1hec4d.jpg)
Eesti väitlusseltsi ja parnupostimees.ee esimeses valimiseelses on-line-väitluses kaitseb valimistel Pärnu piirkonnas Keskerakonna esinumbriks seatud Kadri Simson astmelise tulumaksu ideed. Talle astub vastu IRLi kohalik liider Annely Akkermann.
Väitluse avakõnedele saab kumbki osaleja esitada vastulause. Väitluse järgmine osa, ristküsitlus algab kell 11.
KADRI SIMSONI AVAKÕNE
Eesti vajab astmelist tulumaksu
Tänane Eesti maksukoormus on ebaõiglane, koormates käibemaksu ja aktsiisidega liiga raskelt madalapalgalisi. Maksutõusude eest on pidanud maksma ka need, kellel tulu polegi.
Astmeline tulumaks võimaldab jagada maksukoormust ümber nii, et madalapalgaliste toimetulek paraneb, kuid samas säilivad riigi tulud.
Astmeline tulumaks stabiliseerib majandust.
Astmeline tulumaks vähendab suhteliselt rohkem madalapalgaliste maksukoormust ja seetõttu jääb neile rohkem raha kätte. Samas aga madalapalgalised hoiavad oma raha pidevalt ringluses, sest neil kulub suur osa sissetulekust esmatarbekaubale. See on kasulik majandusele, sest ei lase tarbimisel väga tugevalt kukkuda kriisi käigus.
Rikkamad inimesed seevastu kipuvad hoidma suuremat osa oma rahast säästudena, mis võib olla teatud tingimustes hea, kuid kriisi tingimustes tapab tarbimist. Astmelise tulumaksu kasuks argumenteerimine tugevnes eriti alates 1930. aastatest, mil selle poolt kõneles jõuliselt ka tuntuim majandusteadlane John Maynard Keynes.
Viimane majanduskriis osutas, et langus oli pehmem riikides, kus on astmeline tulumaks. Tulumaksust laekuvad summad on stabiilsem tuluallikas kui näiteks käibemaks (tarbimine kipub kiiremini kukkuma kui palgad), astmeline tulumaks annab võimaluse tugevdada tulumaksu osa riigi tuluallikana veelgi. Maksustada tuleb ikkagi neid kohti, kus raha liigub, see tagab riigile kriisis pidevad tulud. Astmeline tulumaks tugevdab seega tarbijaid, sest suurele osale jääb rohkem raha kätte.
Astmeline tulumaks motiveerib enam töötama.
Kuna suurem osa töötajaist on madalamapalgalised või keskmise palgaga, siis nende majanduslik seis astmelise tulumaksu tulles paraneb. Neil on mõttekam tööd teha, mitte abiraha võtta. Astmeline tulumaks motiveerib enam madalapalgalist – tema puhul on heaolu kasv tuntavam kui sellel, kes niigi elatusmiinimumist pikalt üle ja seega on motiiv tööd teha tuntavam.
Nii ei teki heitumist nõnda kergelt. Samal ajal ei kannata ka need, kes tahavad rohkem tööd teha ja kõrget palka saada, sest kõrgema maksu alla läheb ainult ülemine tuluosa. Alumist osa palgast maksustatakse ikka madala määraga. Igatahes võib öelda, et astmelise tulumaksuga riikides on reeglina kõrge euroopalik töökultuur. Seega ei vasta tõele väited, nagu mõjuks astmeline tulumaks tööisu tapvalt.
Astmeline tulumaks tugevdab sotsiaalset sidusust.
Kõik ühiskonnad peavad tegelema teatud määral ümberjagamisega, et leevendada ebavõrdsust ja liigseid lõhesid ühiskonnas. Oleme ikkagi üks ühiskond ja peame hoidma teatud solidaarsust mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Ka on rikkamate ühiskonnaliikmete huvides see, et ühiskonnas oleks vähem lõhesid ja ebavõrdsuse tõttu ühiskonna ressursid kaotsi ei läheks – näiteks et andekad noored ei jääks rahapuudusel tähelepanu ja võimalusteta.
Astmeline tulumaks maksustab madalamapalgalisi mõnevõrra vähem, kasvatades nende inimeste võimet iseendaga hakkama saada. Samas kõrgemapalgalised peavad maksma mõnevõrra rohkem, kuid see ei kahjusta neid nii olulisel määral, sest nad elavad niigi tublisti üle hakkamasaamise piiri. Astmelist tulumaksu rakendavad Põhjamaade ühiskonnad on maailma mõistes igati hästi sidustatud ja solidaarsed.
ANNELY AKKERMANNI AVAKÕNE
Miks Eesti ei vaja astmelist tulumaksu
IRL seisab kindlalt astmelise tulumaksu vastu, sest Eestis on juba praegu üksikisiku tulu maksustatud astmeliselt maksuvaba tulu kaudu. Väiksema sissetulekuga inimeste reaalne tulumaks on väiksem.
Eesti praegune tulumaksusüsteem on hästi toimiv ja inimeste jaoks lihtsalt mõistetav. Ka praeguse tulumaksusüsteemi järgi maksavad kõrgemat palka saavad inimesed rohkem tulumaksu.
Keskmise palga kasvades suureneks kõrgemat tulumaksu tasuvate isikute arv ehk suureneks üldine maksukoormus või peaks hakkama regulaarselt tulumaksu süsteemi seoses üldise palgakasvuga pidevalt ümber tegema. Kokkuvõttes tooks see maksuametile rohkem tööd ja muudaks inimestele tulumaksusüsteemi raskesti jälgitavaks.
Astmeline tulumaks motiveerib inimesi oma tulusid varjama ja maksudest kõrvale hoiduma. Näiteks saavad ettevõtted teha kõrgepalgalised juhtivtöötajad osanikes ning maksta neile dividende või hakkavad kõrgepalgalised töötajad esitama oma töö eest arveid läbi firmade. Tulumaksupettuse välja selgitamiseks peab maksamet palkama lisatööjõudu.
Astmeline tulumaks karistab initsiatiivikaid inimesi, kes on omandanud hea hariduse ja näevad igapäevaselt vaeva selle nimel, et oma kvalifikatsiooni tõsta. IRL on seisukohal, et Eesti maksusüsteem peab soosima pealehakkamist ja eneseharimist, mitte seda suurema maksumääraga karistama.
Astmeline tulumaks ei ole imevits väikse sissetulekuga inimeste aitamisel. Vähesema sissetulekuga inimestele on palju rohkem abi tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest. Samuti peaks riik tagama võimalused, et inimestel oleks võimalik oma kvalifikatsiooni tõsta, sest see loob eeldused suuremale sissetulekule.
Astmeline tulumaks põhjustab regionaalpoliitilist ebavõrdsust. Omavalitsused, kus on rohkem madala palgaga töötajad (Eesti äärealad), saavad astmelise tulumaksu tulemusena vähem tulusid ning omavalitused, kus elab enamik kõrgepalgalistest (Tallinn ja Tartu), saavad senisest suuremat maksutulu.
Pärast avakõnesid saavad väitlejad oponendi kõnele vastulause esitada. Sellele järgneb kell 11 interaktiivne ristküsitlus, milles saavad sõna sekka öelda lugejad, kes jätavad asjakohased küsimused selle loo kommentaariumisse.