Absoluutne tehnokraat soovitab elada täie rauaga

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Suurim tehisvälk on olnud 30meetrine,” nendib Aare Baumer, kui Tesla generaatori välgud vardasse maanduvad.
“Suurim tehisvälk on olnud 30meetrine,” nendib Aare Baumer, kui Tesla generaatori välgud vardasse maanduvad. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalal demonstreeris Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer Pärnu uue kunsti muuseumis, mis juhtub, kui panna mikrolaineahju seep, laserplaat või hõbepaber, ja mismoodi teeb Tesla generaator väikest välku.

Elektri- ja energeetikateemaline avastuskeskus asub vanas Tallinna elektrijaamas ning Baumer on omaette nähtus Eesti teadustutvustajate hulgas: oma suure lugemuse ja mitmekülgse teadmistepagasi tõttu on teda tituleeritud nii leidurgeeniuseks kui köögifüüsikuks.

Baumeri käe all on valminud mitukümmend teadust populariseerivat näitust ja teadusteatri programmi. Parajasti on valmis saanud teadusteater, mis käsitleb lapsepäraselt sellist füüsikalist nähtust nagu termodünaamika. “See tundub koolis nii keeruline ja keegi sellest aru ei saa. Meie seletame seda nii, et lasteaialapski aru saab. Selliste teatrite väljatöötamine on minu mure,” rääkis Baumer.

Katseid seletades hakkavad teadlase silmad vaimustusest põlema ja tema mõttekäigudki pilluvad sädemeid. Baumeril ei ole akadeemilist kraadi, ometi oskab ta kõikvõimalikke jõude, nende tekkimist ja mõju paremini seletada kui ükski professor.

Rõhutasite äsja, et CDga koduses mikrolaineahjus katsetada ei maksa. Pärnumaal te avastuskeskuse egiidi all seni teadusteatrit teinud vist polegi.

Pärnus pole teadusteatrit tõesti tehtud, sest avastuskeskuses on palju tegemist ja põhiliselt tulevad koolid meile ekskursioonile. Ühe etenduse pärast pole mõtet välja tulla.

Samal ajal tegutsen ma palju iseseisvalt ning väljaspool teaduskeskuse teemaringi. Haapsalu linnuses on atraktsioonina kokku pandud munk Bonifatiuse alkeemialabor. Sel aastal tahame sinna viia keskaegse kooli õppekava: trigonomeetria ja 13.-14. sajandi vaimus õppeained. Minu vaimusilmas on tekitada suvisesse Haapsallu 14. sajandi standardite järgi toomkool.

Oskate kõnelda huvitavalt loodusteadustest, kosmosest, kuulsatest hulludest teadlastest. Kas teie missioon ongi kõnelda pealtnäha igavad nähtused põnevaks ja arusaadavaks?

Minu lemmiktöö on olla pöörmeseadja. See on öeldud mõistu. Oletame, et meil on rongitäis rahvast. Kui me tahaks sõitvat rongi keerata 90 kraadi, juhtuks suur avarii. Kui keerata pöörmeid iga päev või aasta ühe kraadi võrra, piisab 100 aastast, et inimeste arusaamu põhjalikult muuta. See ongi minu tegevus. Mulle meeldivad sotsiaalsed eksperimendid.

Mis puudutab kosmost, siis tean ma täpselt, millise riigi kodanikud hakkavad tulevikus kosmoses elama. Need on ameeriklased. See on täiesti selge. Euroopa Liidul pole siin midagi teha. Kosmose vallutamine on üks ameeriklaste rahvusliku identiteeti sümboleid. NASA (National Aeronautics and Space Administration) on tootmisharu, samasugune nagu meie põlevkivitööstus. Sellega on seotud sajad tuhanded kõrgtehnoloogilised töökohad ja meie mõistes ulmelist palka saavad inimesed.

Ameerikas kasvatatakse lapsi teadmises, et NASA on vinge töökoht. NASA võrdub progressi tipuga. Kui uurida NASA kodulehte, selgub, et seal kestab parajasti kolledži õpilaste vaheline moonbag’ide mudelite ehitamise võistlus. Võisteldakse kuusõidukite ehitamises ja auhinnad on väga kopsakad.

Teie visiooni järgi sooritab üks osa inimkonnast tehnoloogilise kvanthüppe.

USAs valitseb arusaam, et vaja on liikuda edasi ja kosmosesse. Paarisaja aasta pärast nad seda teevadki. Nimelt seisab osal inimkonnast ees piiratud ressurssidega pideva taastootmise äraõppimine. Teised jätkavad elu kosmoses. Piiratud ressursid tähendavad, et meil tuleb kaugemas tulevikus sõna otseses mõttes hakata sööma omaenda sõnnikut.

Ega tavainimene oskagi mõelda, mida tähendavad piiramatud ressursid kosmoses. Mida tähendab näiteks Jupiteri täis vesinikku? Kogu galaktika on meie ees valla. Ühed vaatavad taevasse ega usu, et elu võiks seal jätkuda. Teised valmistuvad sinna minekuks ja lähevadki.

Kas jaapanlased siis ei olegi kõrgtehnoloogias esimesed? Kes juhib maailmas tehnoloogilist progressi?

Juhib Hiina, ameeriklased on hiinlastest maha jäänud. Tänu sellele, et Hiina müüs aastaid ameeriklastele odavat kaupa. Jaapanlased on robotite alal esimesed. Meie pole ühelgi alal esimesed, sest meil pole ressursse.

Eestis ei tajuta globaalse majanduse mastaape. Soovitatakse, et tarbige vähem, siis on kogu maailm õnnelikum. Kuus miljardit ei tunne mingit huvi selle vastu, et meie siin ennast piirame. Kui tarbida vähem, on see sõnum, et uut tehnoloogiat ei pea arendama. Maksudega tuleks ressursi hind tõsta nii kõrgele, et see tarvitatakse lõpuni.

Milles õieti väljendub tehniline progress?

See väljendub masinate kasuteguri tõstmises. Meie masinate kasutegur peab järjest kasvama. Näide: Maa seest võetakse kilogramm põlevkivi, see kaevandatakse, põletatakse katlas ära, tehakse auru ja elektrit. Seejärel saadetakse elekter liine pidi inimestele koju. Nad lülitavad sisse radiaatori, mis tekitab pikklaine soojuskiirgust.

Protsessi kasutegur on kaks-kolm protsenti, see on viletsam kui aurumasinal. Samal ajal võiks selle põlevkivi põletada kodus kõrgtehnoloogilises ahjus 70protsendise kasuteguriga.

Järelikult, inimene polegi alati suuteline vastu võtma kõrgtehnoloogilisi leiutisi. See nõuab aega. Virisetakse, et mikrolaineahi on kahjulik ja säästulamp tekitab peavalu. Turvavöö on nüüd tavapärane, aga kulus 50 aastat, et inimesed selle omaks võtaksid.

Olete leiutanud alfaosakeste jälgimise seadeldise, esinenud kosmonaudi skafandris, õpetate keskaegses laboris homunculus’t tegema. Leiutajad-teadlased on ikka pisut hullud.

Elu teises pooles muutuvad nad tõesti veidrikeks. Elu esimesel poolel mitte, sest neil on vaja doktorikraadi. Minul akadeemilist kraadi pole, aga sel on üks eelis: see lubab mul uurida nähtusi interdistsiplinaarselt. Uurida kõike korraga.

Millised on praegu füüsikateaduses kuumad teemad?

Materjali ja aine uurimine. Uuritakse nähtamatust. Oleme nanotehnoloogias jõudnud elektroni tasandile, aatomi tasandile. Nanotehnoloogia võimaldab luua kõrgtehnoloogilisi ja kõrge efektiivsusega seadmeid.

Miljonid inimesed hakkavad nanotehnoloogia pärast surema. See on paratamatu. Ka see, et meie praegu elus oleme, on miljonite inimeste surma tulemus. Oleme bakterite, mikroobide ja viiruste keskkonnas võidelnud endale välja positsiooni, kus anname pidevaid lahinguid.

Nanotehnoloogia loob analoogse olukorra. Näiteks nanoteekannu põhi on kaetud nanoainega, mille tõttu vesi läheb keema mõnekümne sekundiga. Energia kokkuhoid on tohutu. Samal ajal ei teata veel, mis juhtub, kui teekannust satub nanoosakesi vette ja seejärel organismi. Seda saab kontrollida, kui müüa miljon teekannu või katsetada aastaid.

Nanotehnoloogia abil jõutakse tehiseluni: seadmed toimivad molekulide jõudude abil. Nanotehnoloogia on see, kui ostate seadme, mis ei vaja enam patareisid, sest see töötab ainuüksi teie kehasoojuse abil. Samal ajal tekitab iga uus asi hirmu, usaldamatust ning võib kaasa tuua hävingu ja kaose.

Tõepoolest, Marie Curie avastas küll radioaktiivsuse, ent suri ise kiirituse tagajärjel leukeemiasse. Tooge meie ajast mõni näide.

Võtame näiteks poliitikud, kes on nõus tegema valedetektori testi. Alguses on see lõbus, siis juba huvitav ja ühel hetkel see seadustatakse. See on keeris. Arvutiajastu on sünnitanud Facebooki. Lapsus on arvata, et sellest võrgustikust keegi kunagi veel välja saab.

Kui organiseerida inimesele Facebooki keskkonnas päevas 100 hukkamõistvat sõnumit, võib ta sooritada enesetapu. Käib sotsiaalne eksperiment ja ellu jäävad need, kes uuest meediast väljuvad võitjana. See seltskond ei kasuta enam Partnerkaarti, vaid on juba ühendatud kehasisese ribakoodiga.

Inimesed, kes tahavad piiratud ressurssidega ruumalal ehk planeedil Maa ellu jääda, on sunnitud elama piiratud ressurssidega. Sellistes tingimustes pole võimalik muidu koos eksisteerida, kui ei teata täpselt, mida iga elanik parajasti teeb. See tähendab täielikku kontrolli.

Mil viisil peaksid eestlased elektrit tootma?

Seda on uuritud. Tuumajaama elekter tuleb kõige odavam. Kõige kallim on maksta põlevkivi põletamise saastekvoote ja tuuleenergia eest aastaks 2020 tõuseks elektri hind Eestis 2,5 – 4 korda. Tuuleenergia maste pole Eestis kusagile panna, sest keegi ei taha neid oma õuele.

Minu nõuanne tavainimestele: vahetage välja kõik vanad elektriseadeldised, mis toodavad elektrist pikklaine soojuskiirgust. Kasutage elektrit kõrgtehnoloogilistes seadmetes, visake minema vanad printerid ja televiisorid ning lambid. Hankige efektiivsed ahjud, kus saaks kohapeal põletada biomassi.

Mida soovitate noortel sellise tuleviku valguses õppida?

Hiina keelt. Hiinas on miljard tarbijat, kes vajavad kaupa. Õppige kõrgtehnoloogilisi ameteid: meditsiini, ainete tootmist. Tulevikuerialad on inimese tarbimissoovide rahuldamise erialad.


Milline on meie rahvas 50 aasta pärast?

Meie rahvaarv on vähenenud 400 000 – 500 000 inimeseni. Probleemid süvenevad. Pensione ei maksta. Osa elab väga hästi. Need, kelle vanemad on pannud aluse kõrgtehnoloogilistele väikefirmadele. Ülejäänud elavad rahulikult peost suhu oma talu maadel popsielu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles