Mees ootab rahanappuse tõttu nägemist veel kuid

Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul peetakse kaelõikuste üle arvestust ühekaupa ja seetõttu tuleb neid aasta lõpus ka edasi lükata. Foto: Mailiis Ollino

Kae tõttu ühest silmast pimedaks jäänud Peeter Müürsoo ootas tänast päeva juba kevadest: just 28. detsembril pidi Pärnu haiglas toimuma nägemist taastav operatsioon. Vahetult enne jõule sai mees aga haiglalt teate, kus seisab, et päästvat lõikust kokkulepitud ajal ei toimu.

Arstid avastasid Müürsool kae juba aprillis ja siis määrati operatsiooni aegki. “Detsembris jäin juba sellest paremast silmast pimedaks ja nüüd tuli kiri, et seda oppi ei toimu ja see on edasi lükatud järgmise aasta oktoobrisse. Ma ei tea, mismoodi ma saan elada, kui ma selle silmaga üldse enam ei näe,” oli mees väga murelik ja lisas, et need kümme kuud ei saa ta ilmselt töölgi käia.

Pärast teate saamist võttis mehe pere ühendust haiglaga ja sai teada, et samasuguse kirja said teisedki. “Haiglast öeldi meile, et 30 inimesele tuli samamoodi ära öelda,” vahendas Müürsoo.

Nüüdseks on mehe pere teinud avalduse haigekassasse ja ootab vastust, kas mingilgi moel on võimalik opereerida varem kui kümne kuu pärast.

Praegu kaeoperatsioonile pääsemiseks peaks patsient selle eest omast taskust maksma.

Pärnu haigla juht Urmas Sule nentis, et kaeoperatsioonid on tõepoolest valdkond, kus äraütlemist ette tuleb. “Nende puhul peetakse arvestust ükshaaval ja kui tuleb vahele erakorralisi, siis on aastalõpp selline, kui peame edasi lükkama,” ütles haiglajuht.

Samal ajal oli ta üllatunud, et Müürsoole anti järgmine aeg alles 2017. aasta oktoobrisse. “Tavaliselt püütakse uus aeg leida võimalikult kiirelt,” sõnas Sule ja kiitis heaks avalduse tegemise.

“Nende otsuste taga võib olla palju bürokraatlikke põhjusi ja need tuleb korda ajada, et haigla saaks inimest aidata.”

Sule lisas, et inimlikult mõistab ta Müürsoo nördimust, talle endalegi ei meeldi plaanide segilöömine. Samuti on mõistetav, et iga ravikindlustatu soovib abi saada tasuta.

Praegu kaeoperatsioonile pääsemiseks peaks patsient selle eest omast taskust maksma. Kui palju kaelõikus maksab, Sule ajakirjanikuga kõneldes öelda ei osanud. Müürsoo mainis, et nende pere teada on see summa 600 eurot.

Päev enne seda, kui Müürsoo avas pettumust valmistanud sisuga ümbriku, saatsid tervishoiutöötajad, nende seas haiglate liidu juhi ülesandeid täitev Sule, kirja peaminister Jüri Ratasele.

Selles avaldavad arstid-õed, et eriarstiabis on olukord halb ja paljude patsientide plaaniline haiglaravi on aasta lõpus edasi lükatud.

Samuti määrasid tohtrid Ratasele tähtaja: 15. veebruariks tuleb teha otsused, mis leevendaksid tervishoiu rahamuresid ja tagaksid patsientidele vajaliku ravi. Kui peaminister koos ülejäänud valitsusliikmetega sellega hakkama ei saa, ei kirjuta meditsiinitöötajate esindusorganisatsioonid alla uutele kollektiivlepingutele.