Märgid, mis viitavad stressile

Foto: PP

Kroonilisel stressil on rasked tagajärjed: migreenihood, depressioon, südamehaigused, kuid enamik inimesi isegi ei mõista, kui nad kurnatud on.

Aevastamine

Stress suurendab tundlikkust allergeenide suhtes, kuna nõrgestab immuunsüsteemi.

Rahune: abiks võivad olla allergiavastased käsimüügiravimid. Regulaarne pooletunnine treening aitab hingamisteid loomulikult vabastada.

Vistrikud

Pinge tõstab adrenaliinitaset, mis soodustab nahal vistrikke tekitava õli eritumist. Kui elavneb ühe tootmine, tõuseb ka teise tase.

Rahune: pese probleemseid piirkondi kaks korda päevas. Geeli- või vahupõhised puhastajad kõrvaldavad õli kõige tõhusamalt. Kui need ei aita, konsulteeri dermatoloogiga.

Laiguline pea

Ärevus võib pidurdada juuksekasvu, kuna stressihormoonid mõjutavad karvakasvu.

Rahune: hoolitse, et organism saaks küllaldaselt rauda, omega-3 rasvhappeid ja B12-vitamiini – kõik need parandavad juuste tervist. Söö spargelkapsast ja lõhet.

Pinges lõug

Öösiti hammaste krigistamine võib tuleneda pingest.

Rahune: enne magamaheitmist võta soe käterätt ja suru see viieks minutiks vastu lõuga. Kuumus leevendab pinget ja aitab krigistamist vähendada.

Rämpstoidu isu

Keha stressihormooni kortisooli kõrge tase võib tekitada magusaisu.

Rahune: sinu isu kestab senikaua, kuni püsib kõrge korti-soolitase, seega vali kaloririkaste toitude asemel magusamaitseline suhkruvaba närimiskumm.

Menstruatsioonihäired

Stressi korral saadab aju välja signaale, mis võivad häirida korrapärast menstruatsioonitsüklit, see kas algab liiga vara, hilja või jääb üldse ära.

Rahune: räägi naistearstiga rasestumisvastastest tablettidest. Beebipillid võivad taastada hormonaalse tasakaalu ja tsükli taas korrapäraseks muuta.