Kroonilisel stressil on rasked tagajärjed: migreenihood, depressioon, südamehaigused, kuid enamik inimesi isegi ei mõista, kui nad kurnatud on.
Märgid, mis viitavad stressile
3. märts 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aevastamine
Stress suurendab tundlikkust allergeenide suhtes, kuna nõrgestab immuunsüsteemi.
Rahune: abiks võivad olla allergiavastased käsimüügiravimid. Regulaarne pooletunnine treening aitab hingamisteid loomulikult vabastada.
Vistrikud
Pinge tõstab adrenaliinitaset, mis soodustab nahal vistrikke tekitava õli eritumist. Kui elavneb ühe tootmine, tõuseb ka teise tase.
Rahune: pese probleemseid piirkondi kaks korda päevas. Geeli- või vahupõhised puhastajad kõrvaldavad õli kõige tõhusamalt. Kui need ei aita, konsulteeri dermatoloogiga.
Laiguline pea
Ärevus võib pidurdada juuksekasvu, kuna stressihormoonid mõjutavad karvakasvu.
Rahune: hoolitse, et organism saaks küllaldaselt rauda, omega-3 rasvhappeid ja B12-vitamiini – kõik need parandavad juuste tervist. Söö spargelkapsast ja lõhet.
Pinges lõug
Öösiti hammaste krigistamine võib tuleneda pingest.
Rahune: enne magamaheitmist võta soe käterätt ja suru see viieks minutiks vastu lõuga. Kuumus leevendab pinget ja aitab krigistamist vähendada.
Rämpstoidu isu
Keha stressihormooni kortisooli kõrge tase võib tekitada magusaisu.
Rahune: sinu isu kestab senikaua, kuni püsib kõrge korti-soolitase, seega vali kaloririkaste toitude asemel magusamaitseline suhkruvaba närimiskumm.
Menstruatsioonihäired
Stressi korral saadab aju välja signaale, mis võivad häirida korrapärast menstruatsioonitsüklit, see kas algab liiga vara, hilja või jääb üldse ära.
Rahune: räägi naistearstiga rasestumisvastastest tablettidest. Beebipillid võivad taastada hormonaalse tasakaalu ja tsükli taas korrapäraseks muuta.