Eesti väitlusseltsi ja parnupostimees.ee kolmandas valimiseelses on-line-väitluses kaitsevad oma seisukohti Hannes Toomsalu Rahvaliidust ja Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideeriv Eerik-Niiles Kross. Mõlemad oponendid kandideerivad riigikogu valimistel Pärnu piirkonnas.
Väitluse teema on „Ettevõtjaid tuleks maksustada erinevalt“.
Väitluse avakõnedele saab kumbki osaleja esitada vastulause. Väitluse järgmine osa, ristküsitlus, algab kell 11.
Hannes Toomsalule ja Eerik-Niiles Krossile saavad küsimusi esitada ka väitluse jälgijad, jättes need kommentaariumisse.
HANNES TOOMSALU AVAKÕNE
Ettevõtlusmakse tuleks diferentseerida
1. Ühetaoline maksusüsteem on küll ettevõtjasõbralik ja lihtne, kuid soodustab ettevõtluse ning inimressursi koondumist tõmbekeskustesse. Eesti puhul Tallinna ja Tartusse.
Tootmise sisendkulud on logistiliste keskuste, infrastruktuuri kättesaadavuse ja inimressursi olemasolu tõttu väiksemad suurlinnade juures. Seetõttu asutatakse ettevõtteid ja arendatakse tootmist just eelkõige tõmbekeskuste juures. See omakorda toob kaasa tööjõu siserände ääremaadelt Tallinna, Tartusse või siis välismaale. Vähendades ettevõtluse sisendkulusid ääremaades, tekitame olukorra, kus ettevõtte asutamiseks ja/või töökoha leidmiseks ei pea tingimata ümber asuma soodsamasse piirkonda.
Tõestuse sellele leiab, kui uurida lähemalt statistikaameti andmebaase. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Majanduse koondumist tõmbekeskustesse näitab ehk kõige paremini maakondade sisemajanduse koguprodukti protsendi elaniku kohta muutus aastatel 1996-2008. Rahvastiku sündmuste kohta on statistikaametil samuti piisav ülevaade, näitamaks viimase kümnendi siserände suundi.
Kokkuvõtteks. Ääremaastumise peatamiseks ja Eesti tervikliku arengu tagamiseks tuleb diferentseerida maksusüsteemi, mis on üks peamisi majanduspoliitika hoobasid. Ülejäänud Euroopa kasutab kõiki võimalusi, et korraldada elu kogu riigi territooriumil. Meie aga ei tee katsetki.
2. Vähendades või kaotades teatud käivet, arvestades maksumäära FIEdele, soodustame regionaalarengut ja elavdame majandust.
Rahvaliit teeb ettepaneku määrata FIEdele kindel maks, kusjuures muid täiendavaid makse ei lisandu kuni mingi määratud käibemahu saavutamiseni. See julgustab inimesi ettevõtlusega alustama ka ilma suuremaid esmaseid investeeringuid tegemata. Suures pildis tähendab see aga suurenevat käivet, mis omakorda suurendab riigi tulusid läbi käibemaksu.
Praegused maksureeglid FIEdele kohustavad neid tasuma avansilist sotsiaal- ja tulumaksu, mistõttu ettevõtja, enne reaalset kasumit saamata, peab juba maksma makse. Tädi Maali Uugametsast, kes peab lehma ja kellel jääb peale enda ja kassi vajaduste rahuldamise mõni liiter piima üle, mille ta heal meelel annaks kokkuostu, ei hakka seda tegema. Sest selleks peab ta ennast registreerima FIEks. Ning see paneb talle maksukohustuse, mistõttu tal on mõtistlikum piima ülejääk maha kallata või üldse mitte lehma pidada.
Hobipõllunduse kadumine maapiirkondadest on jällegi üks põhjusi, miks inimesed ääremaadelt lahkuvad. Pole majanduslikult kasulik. Jätkates tänast majandamist, jõuame peagi olukorda, kus inimesed unustavad füüsilise töö ja lapsed näevad lehma üksnes loomaaias.
Kokkuvõtteks. Diferentseerides ettevõtlusmakse regiooniti ja/või mingi käibe või tulu pealt ning rakendades maksukoormust alles siis, kui teatud tulu tase on saavutatud, muudame Eesti majandust ja riiki oluliselt. Lõppkokkuvõttes aitab see paljudel inimestel iseendaga toime tulla ja vähendab koormust riigi sotsiaalsüsteemile.
EERIK-NIILES KROSSI AVAKÕNE
Üldine maksukoormus ei pea tõusma, küll on jätkuvalt vaja nihet tööjõumaksudelt (vähendamine) tarbimismaksudele (kasvatamine), maksude diferentseerimist ja maksuvabastusi riigi soovitud majandusruumi ja tarbimismustri kujundamisel.
Eesti peab jõulisemalt siseriiklikult kaotama ja nõudma ELi tasandil fossiilkütuste subsiidiumide (nt toetused põlevkivikatelde ehitamiseks, põlevkivitööstuse heitmete madalamad heitmetasumäärad, erimärgistusega kütus põllumajanduses, kaevandamisel, ehituses, kalanduses jne) kaotamist ja ELi energiamaksude alammäärade direktiivis sätestatud erisuste kaotamist, s.t võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist ja turumoonutuste vähendamist tootmisharude vahel.
Väike- ja mikroettevõtete ning FIEde tarbeks tuleb luua riigi hallatav IT-põhine raamatupidamistarkvara ja -süsteem, mis hõlbustaks ettevõtjate finantsaruandlust, annaks maksuhaldurile reaalajas ülevaate selle süsteemiga ühinenud ettevõtjate majandusseisust ja annaks samas neile ettevõtjatele teatud eeliseid riigiga suhtlemisel – maksusoodustused, eelise osalemiseks riigihangetel jms.
Tulumaksumäär võib jääda samale tasemele, ka füüsilise isiku ja juriidilise isiku tulumaksu määrad võivad jääda samaks.
Juriidiliste isikute tulu maksustamisel tuleb luua seadusraamistik, mille järgi Eestis registreeritud välisriikides resideeruvate ettevõtete tütarettevõtted maksaksid tulumaksu Eestis, mitte emaettevõtte asukohariigile.
Vabastada tuleb (s.t võimaldada füüsilisel isikul maksustamiseelsest tulust maha arvata) soetused efektiivsetesse kütteseadmetesse (maasoojuspumpadesse), taastuvallikate baasil mikroelektritootmisse (PV paneelid, tuuleturbiinid jms) ja 0-emissiooniga elektrisõidukite ost. Erisoodustusmaksust tuleb vabastada juriidiliste isikute poolt oma töötajate eest tasutud terviseedenduskulud ja ühissõidukipiletite kulud.
Vaja on ühtlustada FIE ja osaühingule esitatavaid reegleid, sealhulgas eriti sotsiaalseid tagatisi sätestavaid reegleid
Seotuna tarbimismaksude, s.h keskkonnakasutuse tasude tõstmise ja põlevkivi kasutuse tasu sidumine nafta maailmaturu hinnaga (25% nafta hinnast), on vaja alandada ettevõtete tõõjõukulusid, s.t vähendada ettevõtja makstava sotsiaalmaksu määra proportsionaalselt keskkonnakasutuse tasude tõstmise kogumahuga.
Vaja on täpsustada ja lihtsustada sissetulevatele turistidele teenust osutavate ettevõtete käibemaksureegleid, et saavutada parem selgus ja selle läbi nii teenuste osutamise kasv. Turismisektor on oluline ja kasvupotentsiaali omavaim majandusharu.
Vaja on rakendada aktsiise (tootemakse) keskkonnaohtlikele või mittevajalikele toodetele, nagu pestitsiidimaks, kunstväetisemaks ja/või soetusmakse tarbijakäitumise kujundamiseks, näiteks CO2-heitme põhiselt diferentseeritud sõiduauto soetusmaks.
Keskkonnakasutuse tasud peavad suurenema ja vastukaaluks tööjõumaksud vähenema selliselt, et üldine maksukoormus ei tõuseks.