/nginx/o/2020/05/17/13105822t1h966a.png)
/nginx/o/2010/07/22/406313t1hd098.jpg)
Pärast avakõnesid annavad ettevõtlusmaksude teemal väitlevad Hannes Toomsalu ja Eerik-Niiles Kross hinnangu oponendi esitatud väidetele. On-line-väitluse järgmises osas peavad väitlejad vastama teineteise teravatele küsimustele.
On-line-väitlus: oponendid kommenteerivad vastase seisukohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomsalule ja Krossile saavad küsimusi esitada ka väitluse jälgijad, jättes need avakõnede kommentaariumisse.
HANNES TOOMSALU KOMMENTAAR EERIK-NIILES KROSSI AVAKÕNELE
Euroopa Liidus vabalt liikudes avastame, et oleme juba Euroopa hinnataset ületamas või ületanud. Tänu odavale tööjõule on veel kasvuruumi teenindussfääri hindade tõusule. Pankade statistika näitab, et eestlane kulutab välisriigis ca 35% rohkem, kui kulutavad välismaalased Eestis. Tõstes tarbimismakse, süvendame olukorda, kuhu riik on jõudnud: finants voolab riigist välja, vaesus süveneb ja uusi töökohti ei teki või tekib minimaalselt.
Mis puutub fossiilkütuste subsiidiumide kaotamist, siis siin saab rohelistega üksnes nõustuda. Siiski väikese klausliga – Euroopa Liidu võrdse kohtlemise printsiipi tuleb rakendada igas valdkonnas, mitte üksnes keskkonnakaitses. Eelkõige soovime saada samasuguseid põllumajandustoetusi, nagu seda saavad Hispaania, Saksamaa või Prantsusmaa põllumehed.
Mis puudutab keskkonnatasusid, siis lugu Eesti ettevõtete väikesest maksumäärast on osutunud muinasjutuks. MP ja PWC uuringust „Paying Taxes 2009“ selgub, et Eesti ettevõtete maksumäär on 48,6%, millega asetume 181 riigi seas 122. kohale. Keskkonnatasude tõstmisega suurendaksime seda maksukoormust veelgi.
Erinevalt muust maailmast, ei ole me aga maksustanud Eestist väljaviidavat tulu. Siinkohal on mul hea meel konstateerida, et rohelised on meiega nüüdseks ühel meelel – see tuleb maksustada. Esialgu kas või 10protsndilise tulumaksuga.
Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu määra ei soovi rohelised muuta ja vähendatav sotsiaalmaks kompenseeritakse keskkonnatasude kasvuga. Mis ütleb, et üldine maksukoormus ei vähene ja ettevõtete maksusüsteemi diferentseerimist regionaalsete ning majandusnäitajate alusel roheliste kaasabil ei tule.
FIE tädi Maalile Uugametsast peab aga nentima, et rohelised tema väiketalu pidamisele maksuleevendust ei taga. Pigem lisanduvad täiendavad kulud arvuti soetamisele, programmi hankele ja interneti kuumaksetele, mis, arvestades meie „edulugu“ ee-domeeni reformiga, võivad osutuda üpris kopsakaks.
EERIK-NIILES KROSSI KOMMENTAAR HANNES TOOMSALU AVAKÕNELE
1. Lihtne ja läbipaistev ettevõtete maksustamise süsteem on olnud üks Eesti kiire majandusarengu alus.
Ettevõtjaid motiveeriva ja välisinvesteeringuid riiki toovana on selline süsteem tõestanud oma tõhusust.
Äärealade majanduslik arendamine peab olema kindlasti riigi üks prioriteete, kuid ettevõtjate erineva maksustamise mõju sellele on äärmiselt kaheldav.
Selline diferentseerimine toob kaasa vajaduse kasvatada bürokraatiat, mis omakorda tekitab tarbetuid lisakulusid ja lõppkokkuvõttes kahandab dünaamikat.
2. Ka minu põhimõtteline seisukoht on, et FIEde maksustamise süsteemi tuleb lihtsustada ja teha see FIE-sõbralikuks.
Paraku moonutab Rahvaliidu tehtav ettepanek senist maksusüsteemi taas suurema bürokraatlikkuse suunas.