/nginx/o/2011/03/03/530010t1h2d6b.jpg)
Möödunud aastal võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, millega kohalikele omavalitsustele pandi lisakohustusi ilma nende täitmiseks raha eraldamata. Sulgemisohtu sattus ligi 100 väiksemat gümnaasiumi. Pärnumaal on esimese ohumärgina avalikuks tulnud plaan kaotada Audru kooli gümnaasiumiosa.
Vastuseta küsimused
Seaduse üle vaieldi pikalt ja muu hulgas ilmnes selle käigus haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase kavatsus sulgeda haldusreformi sildi all sadakond maagümnaasiumi. Ametlikult nimetas minister seda gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Lukase koolireformiga piirkondliku arengu erisused suurenevad ning ääremaastumise ja hääbumise probleemid süvenevad.
Paraku iseloomustavad koolireformi läbimõtlematus ja analüüside puudumine. Vastuseta on jäänud mitu küsimust. Kas praeguste haridusmurede seas on kõige teravamaks valupunktiks maagümnaasiumid? Kas maakoolide sulgemise sotsiaalseid tagajärgi on analüüsitud? Kas lastele võimaldatakse ligipääs haridusele ühiselamukohtade, õppetoetuste ja koolitranspordiga? Kas uuendatud gümnaasiumide loomiseks leidub riigieelarves raha? Mis saab koolist, kui aineõpetajad, kes gümnaasiumiosa tunnikoormuse kaotavad, ei saa enam täismahus koormust?
Peaminister Andrus Ansip õigustas seadust Vikerraadios ja ütles, et kodulähedases väikeses gümnaasiumis ei ole lastel võimalik saada head haridust.
Peaministrist võis aru saada, et Eestis on paraku küllaltki väikseid gümnaasiume, kus õpilastele jäetakse mulje, et nad omandavad haridust, aga tegelikult kulutavad oma õppimisaja ära, ilma et nad hariduse saaksid. Peaminister leidis, et kui paralleelklasside arv on väike, ei ole erialaõpetajate palkamine Eesti maksumaksjale jõukohane.
Kolme õppesuuna nõuet on haridusminister ja koolide esindaja tõlgendanud väga erinevalt. Seadusega kaasneb oht, et Lukas sunnib koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomise sildi all sulgema ligi 100 gümnaasiumi, mis enamjaolt asuvad maapiirkondades.
Olen seisukohal, et tuleb kaitsta maakoolide säilimist, sest kodulähendus loob sideme kooli ja kodu vahel. Eriti oluline on see probleemsete kodude ja õpilaste puhul. Kool tunneb ja teab oma piirkonna inimesi ning nende muresid. See annab võimaluse lahendada probleeme kiiresti ja koostöös leitakse igale juhtumile parim lahend.
Kui vanematel pole materiaalseid vahendeid või soovi last kaugemale kooli saata, võib ta kodu lähedalgi omandada hea hariduse tihti just tänu individuaalsele lähenemisele.
Kaob oluline keskus
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on tehtud suurlinlikult. Kas keskkool jääb, on omavalitsuse enda otsustada, kuid omavalitsused ei tohi kergelt alla anda. See on turvalisuse signaal lastele ja nende vanematele. Aeg oleks juba lõpetada oma vaimupotentsiaali varjamine kartuste taha.
Kui kaotame keskkooliklassid, mida me sellega võidame? Meie valda jääb siis kaks põhikooli: Jõõpre ja Audru.
On palju arvamusi, et Jõõpre põhikoolist võiks saada algkool-lasteaed, siis ei oleks põhjust lammutada Audru keskkooli, sest Audru ja Jõõpre vahemaa pole põrmugi pikk. See oleks omavalitsusele majanduslik kokkuhoid.
Kui mõni kohaliku elu edendaja arvab, et keskkooli lammutamine viib kohalikku elu edasi, on Audru valla tulevik murettekitav. Kui maal suletakse kool, kaob väga oluline keskus.
Paljud noored ei vali oma koduks maakohta, kus laste koolitee kujuneb liiga pikaks. Selleks, et maapiirkondade ääremaastumist ära hoida, tuleb seista maakoolide säilimise eest.
Igale lapsele peab säilima võimalus omandada haridus oma kodukohas.
Lammutada on lihtne, aga kunst on hoida. Olgu südames rõõmu, et kooliprobleemid laheneksid valutult!