Rekordarv eestlasi armastab vabal ajal liikuda

Jalgrattaga sõitmine on Eestimaalaste lemmikliikumisharrastus. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Mullu sügisel tehtud rahvastiku kehalise aktiivsuse uuringu järgi harrastab Eestis liikumist regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas 54 protsenti eestimaalastest ehk aasta varasemaga võrreldes üheksa protsenti rohkem.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi Peeter Lusmägi arvates on üks liikumisharrastajate hulga suurenemise peapõhjusi liikumispaikade rohkus.

"Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on liikumispaikade olemasolu peamise tähtsusega selleks, et inimesed korrapäraselt liikumisharrastusega tegeleksid," rääkis Lusmägi. "Viimase 15 aasta jooksul on Eestis riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös ja Euroopa Liidu fondide rahaga rajatud arvukalt liikumispaiku. Spordiregistri andmetel leidub Eestis ligemale 3000 spordiobjekti. Sama näitab meie värske uuring: liikumisharrastajate arv on läbi aegade kõrgeim ja vaid kaks protsenti neist, kes ei liigu, märkis põhjuseks kodulähedase sportimispaiga puudumise."

Lusmägi lisas, et teine põhipõhjus, mis liikumisharrastus sammub tõusuteed, on teadlikkuse kasv. "Inimesed on muutunud üha teadlikumaks liikumise kasulikkusest ja oskavad oma vaba aega paremini sisustada," ütles ta. "Teadlikkuse kasvu näitab oskus valida alade ja varustuse vahel. Kui veel mõni aasta tagasi tõid eestlased uuringus ühe takistava tegurina esile, et liikumine on kallis, siis nüüd juba teatakse: ei pea olema kallist ega spetsiifilist spordivarustust või klubikaarti, vaid omale sobivas riietuses saab end liigutada kodu lähedalgi."

End liigutab ehk jookseb, sõidab rattaga, võimleb, mängib pallimänge, teeb jõuharjutusi või muud sporti regulaarselt kaks või enam korda nädalas 54 protsenti Eesti elanikest.

Keskmiselt kord nädalas liigub 13 protsenti eestimaalastest ja paar korda kuus või harvem 15 protsenti. Nende hulk, kes üldse liikumist ei harrasta, on vähenenud aastaga 33 protsendilt 19ni.

Regulaarselt liikuvaid eestlasi on endiselt rohkem kui mitte-eestlasi. 2016. aasta sügise seisuga liigutas end pidevalt 55 protsenti eestlastest, aga 49 protsenti muulastest.

Jätkuvalt on kõige populaarsem sportida omaette: üksi eelistab liikuda 45 protsenti eestimaalastest. Kuigi omal käel sportimine on läbi aastate olnud ülekaalukalt enim levinud, näeb siin aeglast, kuid järjekindlalt kahanemist.

Aastate kõrgeimal tasemel on osalemine treeningurühmas ja sportimine koos pereliikmetega (mõlemad 17%). 18 protsenti vastanutest oli viimase 12 kuu jooksul kaasa löönud mõnel tervisespordiüritusel. Äsja lõppenud aastal armastasid eestimaalased kõige enam jalgrattasõitu (38%), jooksu ja kõndi (mõlemad 30%), järgnesid ujumine (23%) ja jõusaal (16%). Nimekirja jõudis veel kümneid alasid.

Ülekaalukalt levinumad põhjused, miks eestimaalased end liigutada armastavad, on liikumise kasulik tervisemõju (60%), nauding ja võimalus stressi vähendada (51%), soov olla vormis ja hea välja näha (32%).

Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati ajapuudust (44%), millele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud (25%), motivatsioonipuudus ja laiskus (22%) ja niigi väsitav töö (16%).

Liikumisharrastuse uuringu korraldas Turu-uuringute AS liikumistervise innovatsiooniklastri SportEST ja ühenduse Sport Kõigile tellimusel 2016. aasta septembris, küsitledes 1014 eestimaalast vanuses 15–69 kõigis maakondades.

Rahvastiku kehalise aktiivsuse uuringut kaasrahastas Euroopa Liidu regionaalarengu fond.