Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/18/6260129t1h4964.jpg)
/nginx/o/2017/01/18/6260129t1h4964.jpg)
Eesti Energia arendatav Tootsi tuulepark suurendab tuuleenergia tootmist Eestis ligikaudu 300 GWh võrra aastas. Riigi energiaettevõtte juht Hando Sutter ütleb vastulauses erasektori tuuleenergia ettevõtetele, et kasvav tuuleenergia toodang elektritarbijate taastuvenergia tasu ei suurenda, küll aga vähendab tuuleenergia tootjatele makstavat toetusmäära.
Tootsi tuulepargi ümber keerlevate vaidluste eesmärk on takistada uue tuulepargi juurdepääsu taastuvenergia toetusele, millele kehtib iga-aastane 600 GWh piirmäär. Projekti takistamine pole taastuvenergia arengu ega tarbijate huvides. Tarbijad ja riik võidavad, kui turule lisandub tootja ja tarbijatelt juba praegu kogutava toetusraha eest toodetakse rohkem taastuvenergiat. Ühtlasi aitab see kaasa nii Eesti kui Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Vaid nüüdsete taastuvenergia tootmisüksustega me Eestile seatud eesmärke ei saavuta, peame arendama uusi võimsusi.
Riigil on õigus teha oma äriühingutesse mitterahalisi sissemakseid. Praegusel juhul soovib riik teha majanduslikel kaalutlustel lisainvesteeringu riigi äriühingusse ja anda sellega seoses maa üle turutingimustel. See on kooskõlas kehtivate õigusaktide ja tavapärase majandustegevusega, sõltumata sellest, kas omanik on riik või erainvestor. Kohatu ja arusaamatu on võrrelda siin olukorda pankrotistunud Estonian Airiga. Tehingu õiguspärasust on kinnitanud sõltumatu advokaadibüroo hinnangki. Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et äriühingu rahastamine ei anna ettevõttele majanduslikku eelist, kui tehing vastab turutingimustele ja sellise tehingu oleks samasugustel asjaoludel teinud erainvestor.
Tootsi tuulepargi maade väärtus kujunes sõltumatu hindaja eksperthinnanguna, mille omakorda kinnitas audiitor. Riigivaraseadus ja Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ütlevad, et maa väärtuse hindamiseks ja turuväärtuse kindlaksmääramisel sobib sõltumatu eksperdi hindamine, mis on tehtud üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite, sealhulgas võrdlusanalüüsi alusel. Sellisel moel on riik varem andnud omavalitsusele tuulepargi arendamiseks maad Aidus 30 tuulikuga pargi rajamiseks. 99 aasta jooksul saab riik praeguses vääringus Aidu arenduse eest 1,8 miljonit eurot. Võrdluseks: Tootsi tuulepargi puhul saab riik kohe 4,1 miljoni euro väärtuses hea tootlusega aktsiad 38 tuulikuga pargi eest.
Tootsi tuulepark rajatakse ammendunud Tootsi turbarabale. Nii antakse kunagisele tööstusalale uus väärtus. Kõigile huvilistele teadaolevalt oleme seda arendanud juba kuus aastat, ettevalmistavad ehitustööd on tehtud, maaparandustööd ja põhjaliku ehituse ettevalmistus käib, sõlmitud on liitumisleping Eleringiga. Keerukate ehitusoludega piirkonna vastu hakkasid konkurendid huvi tundma alles siis, kui selgus, et projekt võib saada reaalsuseks ja hakata toetusrahale konkureerima. See kinnitab, et nad ei tunne huvi Tootsi maade vastu, vaid kardavad senises mahus toetusrahade kaotuse pärast. Taastuvenergia toetusi ei saa aga ükski tootja pidada ette- ja kindlaksmääratud rahaliseks abiks.
Tootsi tuulepargist saab Baltikumi suurim tuulepark, mis koosneb esimeses etapis püstitatavatest 38 elektrituulikust. Planeeringu kohaselt on võimalik paigaldada 46 elektrituulikut. Tuulepargi esimeses etapis on planeeritav võimsus umbes 130 MW. Tootsi tuulepargi piirkond moodustab 35 protsenti Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu alast, kuhu saab Pärnumaal tuuleparke arendada. Planeering võimaldab Pärnumaal rajada tuuleparke 4853 hektari suurusel maa-alal, millest Tootsi tuulepargi ala moodustab 1678.