Asjad, mida paljud meist enam ei mäleta...

Kohviubade järjekord Hommiku tänaval Pärnus. Foto: Henn Soodla, Eesti Filmiarhiiv

Ajal, mil vanema põlvkonna esindajad otsivad taga oma tööraamatut, on noorematel paslik meelde tuletada mõningaid asju ja nähtusi, mis nõukogude ajal olid osa argipäevast, ent Eesti iseseisvuse taastamise järel vajusid (õnneks!) unustuse hõlma.

Korterijärjekord. Riigi või asutuste ehitatud kortermajadesse said tasuta elama ennekõike töölised, samal ajal kui valgekraed pidid aasta(kümne)id oma järjekorda ootama või maksma kooperatiivkorteri eest (ka seda tuli oodata). Näiteks 1980. aastal maksis kolmetoaline «kooperatiiv» Lasnamäel 12 000 rubla, millest kohe tuli sisse maksta neljandik. Eelisjärjekorda ehk nn punase joone alla pääsesid need, kel oli pereliikme kohta vähem kui kolm ruutmeetrit põrandapinda. Kortereid sai ka vahetada, kusjuures keerukamatel juhtudel osales skeemis neli-viis leibkonda.

Madeinaja. See väljend oli levinud rohkem Tallinnas ja ringles enamasti venekeelsete inimeste seas. Tulenes väljendist made in ehk valmistatud seal ja seal, igatahes väljaspool Nõukogude Liitu.