Lavastus “DI” paneb proovile kaks meestantsijat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Joonas Tagel ja Raho Aadla on ka elus olnud üksteise innustajad järjest paremaks tantsijaks saamisel.
Joonas Tagel ja Raho Aadla on ka elus olnud üksteise innustajad järjest paremaks tantsijaks saamisel. Foto: Pille Kannimäe

Tallinna tantsuteatri lavastuses “DI” kohtuvad laval kaks meestantsijat-koreograafi Raho Aadla ja Joonas Tagel, lavastuse algimpulsiks oli soov saada iga kogetud hetkega iseendast paremaks.

“See on sundmõte, mis on mind kogu elu saatnud. Idealistlik idee inimese võimest pidevalt täiustuda ja kõrgemale tõusta. Töötada iseend oma mõtteis loodud perfektse looja sarnaseks,” avas pühapäeval Endla Küünis publiku ette jõudva tantsulavastuse sisu autor ja lavastaja Raho Aadla, kes mullu kevadel pälvis oma esimeste märkimisväärsete tööde eest Eesti teatriliidult Kristallkingakese rändauhinna.

Kuna tantsukunstnikena on Aadla ja Tageli täiustumise tööriistad keha ja selle liikumine, kogeb “DI” vaatajagi teost pigem läbi kineetilise empaatia, sest see ei allu keelelisele sõnastusele. Sõnum vormub kahe tantsija vahel tekkivast sünergiast, nii et selle mõistmiseks tuleb kogetu esmalt oma ihust läbi lasta.

Tagasi üles