:format(webp)/nginx/o/2008/12/29/110489t1ha935.jpg)
Pühapäeval, 20. märtsil esitavad eesti tippinterpreedid Pärnu Ooperi sarjas "Abonement 007" Pärnu raekojas barokses raamis klarnetiteoseid.
Pärnu raekojas kõlab barokses raamis klarnet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusikat teevad Toomas Vavilov (klarnet), Arvo Leibur (viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Aare Tammesalu (tšello).
Kontserdi esimese teosena kõlab Bernhard Henrik Cruselli Klarnetikvartett op. 2 nr 1 Es-duur (1803).
Heliloojat, klarnetisti ja tõlkijat Bernhard Henrik Cruselli peetakse enne Sibeliust üheks tähtsamaks rahvusvaheliselt tuntud soome heliloojaks.
Crusell tõlkis osavalt Mozarti ja Rossini oopereid saksa, itaalia ja prantsuse keelest rootsi keelde. Heliloomingut kirjutas ta põhiliselt enda ja oma muusikutest kolleegide tarbeks.
Cruselli enim tuntud oopusteks on klarnetiteosed, kuid ta on kirjutanud ka näiteks ooperi „Väike orjatüdruk“.
Cruselli heliloomingu stiil pärineb Viini klassikutelt, kuid selles võib märgata prantsuse ooperi mõjutusi. Kui ta klarnetikontsertides on klarnetil väga virtuoosne osa, siis kammermuusikateostes on selle roll pisut tagasihoidlikum, sest need olid mõeldud esitamiseks pigem amatööridele. Siiski jääb neis klarnet keelpillide üle domineerima.
Kõik Cruselli kvartetid on klassikaliselt neljaosalised. Esimene klarnetikvartett Es-duur valmis ilmselt 1803. aastal (kirjastatud 1811) ja erineb ülejäänud klarnetikvartettidest oma esimese osa pika aeglase sissejuhatuse poolest.
Kontserdi teiseks teoseks on norra rahvushelilooja Johan Halvorseni "Passagaclia" viiulile ja tšellole, mis on kirjutatud borokiajastu suurkuju Georg Friedrich Händeli teemale.
Algselt viiulile ja vioolale mõeldud teos seab esitajatele suuri nõudmisi, sest kaks pilli peavad jätma mulje keelpillikvarteti kõlast.
Kolmandana on kontserdi kavas Tallinnas sündinud Ivan Mülleri 1830. aastate paiku avaldatud klarnetikvartett.
Ivan Müller oli klarnetist ja leiutaja, kes täiustas oluliselt klarneti klapisüsteemi, muutes klarneti tänapäevast virtuoossust võimaldavaks muusikainstrumendiks.
Helilooja Ivan Müller on avastus eesti muusikaloos. Tema tegevus ja looming on teenimatult vähe tuntud ja läbi uurimata. Esimese klarnetikvarteti varasemate Eesti esituste kohta andmed puuduvad. Kontserdijärgses vestlusringis tutvustab Toomas Vavilov lähemalt Ivan Mülleri leiutist: klarneti õhukindlaid klappe.