Sellel aastal toimus maakondlik ball Pärnus Nooruse majas. Maakonna huvijuhid olid sellise ürituse eestvedamise enda kanda võtnud neli aastat tagasi.
Maakonnakoolid pidasid saja päeva balli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeseks balli korraldavaks kooliks oli Häädemeeste keskkool ja see toimus Lepanina hotellis. Teisel aastal oli korraldaja Kilingi-Nõmme gümnaasium ja ball toimus Kilingi-Nõmme klubis. Kolmandal aastal oli eestvedajaks Audru keskkool ja ball toimus Villa Andropoffis.
Ajad on muutunud ja et sellega kaasas käia, on maakondlik ball muutnud nime: abiturientide ballist on saanud 100 päeva ball. Tänavu olid kutsutud maakondlikule ballile osalema peale abiturientide 9. klassi lõpetajad.
Sellised muudatused olid tingitud ärevast olukorrast maakonna koolides, gümnaasiumide kaotamisest räägitakse ju iga päev. See, mis paar päeva tagasi Audru keskkooliga juhtus, on ehe näide, kui kiiresti ja ootamatult võib ebapopulaarne otsus vastu võetud saada. Tagamaks järgmistel aastate ballidel noorte rohke osavõtu ja hakata juba varakult noori seltskonnatantsu meelitama, tingis sellised muutused.
Maakondliku balli eesmärk oli algusest peale anda võimalus noortel endil sündmuse organiseerimise protsessis osaleda: pimeoksjoni tarvis sponsoreid otsida, teistele koolidele üritust reklaamida, osaleda balli korraldustoimkonnas, praktiseerida õhtujuhtimist ja loomulikult ise balli nautida.
Olen ise suur seltskonnatantsu harrastaja. Leian, et seltskonnatants on suurepärane viis oma vaba aega sisustada. Meie ballidel on tantsuplats alati täis olnud ja nii meeldiv on vaadata noori, kes naudivad tantsimist. Leian, et iga noor peaks oskama vähemalt aeglase valsi, fokstroti ja rumba põhisamme, aga miks mitte ka viini valsi, samba ja tšatša liikumist. Noorte lemmik oli tänavu džaiv.
Et sel aastal muutis ball oma nägu, oli eestvedavaid koole lausa neli: Häädemeeste keskkool, Vändra gümnaasium, Tootsi ja Metsapoole põhikool. Muusikat mängis taas Pärnu noorte puhkpilliorkester.
Ruumi oli meil sel aastal rohkem kui eelmistel. Isegi orkester sai laiutada ja ennast mugavalt tunda. Mäletan, kuidas esimesel aastal arutasime orkestrijuht Rein Vendlaga, mitu orkestri liiget ta üldse kaasa saab võtta, et tantsijadki saali mahuksid.
Õhtujuhid Anneli Lehtla ja Rainer Leppik olid balliga väga rahul. Emotsioone tõid õhtusse väikesed peotantsijad ja rahvatantsuansambel Kajaka noored, kelle säravad pilgud ja väga kerge jalaga tantsitud tantsud panid paljudele südamesse põksuma soovi tantsupeole minna. Kirgi kütsid veel lauljad Carolyn Grents Metsapoolelt ning Triin Lanno ja Rosanna Lints Paikuselt.
Taja Kirimägi ja Anneli Lehtla lisasid, et tantsida sai ajaliselt rohkem kui iganädalastes proovides. Alguses ei saanud tantsijad muidugi vedama ja lõpus pidama. Selliseid sündmusi võiks rohkemgi olla, et oleks põhjust ennast soliidselt riidesse panna ja võiks avalikult noortele poistele „silma visata”.
Ballile tegi särtsaka ja emotsiooniderohke lõpu näitleja Sepo Seeman, kes pimeoksjonil suutis rahva elama panna. Vändra gümnaasiumist oli üks noormees nii õnnega koos, et suutis teha mitu head tehingut ja lõpuloosimisel võitis veel kogu oma kulutatud raha tagasi.
Balli korraldusmeeskond loodab, et Pärnu maakondlik ball jääb traditsiooniks.