Pedofiilid pilastasid Pärnumaa metsade vahel

Kirjeldatud juhtum šokeerib kannatanute rohkusega, sest tavaliselt on pedofiilil üks-kaks ohvrit. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Uurimine tuvastas, et Pärnu pedofiilide Tõnis Palmi ja Andrus Heno ohvriks langes kümme lapseealist. Jälitustegevuse käigus tuvastasid ja tõestasid uurijad 68 kuriteojuhtumit.

61aastane Palm on kõrgharitud arhitekt. Kunstiakadeemias õppinud kursusevennad meenutavad teda kui pisut omaette, vaikset, kuid arukat meest. Kuigi meedia on Palmi mitu korda mainekaks tituleerinud, pole Mai kultuurikeskuse projekteerinud Palm kunagi erialastes saavutustes ülemäära säranud või silma paistnud.

Palmi nime arhitektide ringkonnas küll tuntakse, kuid paljud teda kooliajal teadnud erialakaaslasedki pole Palmiga viimase 15 aasta jooksul kokku puutunud. Ilmsiks tulnud tegude taustal võib öelda, et isegi kui nad teda tunneks, ei suudaks nad Palmi olemust täielikult mõista.

1999. aastal lõi Palm Henoga projekteerimisettevõtte. Viimase 17 aasta majandustulemused näitavad, et see firma on tegutsenud järjepidevalt ja teeninud pea igal aastal kasumit.

Palm kutsus noored endaga alkoholi tarbima ja pakkus sigarette, siis sõidutas lapsed karavaniga Pärnust välja Audru või Tahkuranna metsa.

Kuid ettevõttel on olnud algusest peale hämar kõrvaltegevus, mis pole toonud kasumit, kuid on rahuldanud omanike õudust äratavaid vajadusi.

2014. aastal laekus Pärnu politseile vihje, et kaht vanemat meest on nähtud regulaarselt alaealiste poistega avalikus saunas. Sealsed töötajad said peagi aru, et kõik poisid ei saa olla nende lapsed või lapselapsed.

Sellega käivitus politseioperatsioon, mille käigus jälitasid uurijad Palmi 2014. aasta aprillist septembrini ja tuvastasid aina õõvastavamad teod.

Palm oli metoodikalt klassikaline kommionu, kelle eest emad-isad lapsi alatihti hoiatavad. Kuid kompveki asemel meelitas Palm varateismelisi raha, sigarettide ja alkoholiga. Tema noorim ohver oli kümneaastane, vanim 17.

Mõistagi polnud ükski kannatanu nõus kohe Palmi soovidele vastu tulema. Selleks tuli teha eeltööd ja leida kõige haavatavamad ohvrid. Enne kuritegude üritamist suhtles Palm noortega pikalt: ostis süüa, pakkus suitsu ja raha. Koos käidi grillimas ja ujumas. Lapsed muutusid hüvede saamiseks temast sõltuvaks ja pealtnäha ei soovinud mees midagi vastu.

Järgmise sammuna kutsus Palm lapsi autosuvilasse, mis kuulus tema ja Heno ettevõttele. Palm kutsus noored endaga alkoholi tarbima ja pakkus sigarette, siis sõidutas lapsed karavaniga Pärnust välja Audru või Tahkuranna metsa.

Peagi muutus Palmi jutt aina sündsusetumaks. Kui lapsed jälle raha küsisid, vastas ta: “Kas musi ka saab?”. Enamasti ei võtnud alaealised selliste kommentaaride peale vedu, kuid jätkasid mehe külastamist.

Kolm eurot ja 50 senti – sellise summa eest oli nõus üks kümneaastane poiss Palmi masseerima. “Nokule teed massaaži või?” küsis ta seejärel, kuid Palmi karmid kavatsused tegudeks veel ei muutunud.

Puudutamised, sündmatud kommentaarid ja alasti massaažid saunas kasvasid nädalatega aina koletumateks tegudeks autosuvilas Pärnumaa metsade vahel.

Peagi ei viinud Palm lapsi õhtuks tagasi koju, vaid nad ööbisid temaga karavanis. Magada lubas ta neil ainult alasti. “Nagu põrsad magavad riietega, pepu paljaks!” ärgitas ta lapsi enda kaissu.

Mis koletum, öösel ärkas Palm üles, tegi alasti lastest telefoniga pilte, mida politsei hiljem hunnikute viisi tema arvutist ja mälupulkadelt leidis. Ka rannas viibisid lapsed alasti, fotosid tegi Palm sealgi.

Noorukid olid nõus minema üha kaugemale. Mõnele lapseealisele pani Palm käed külge, teisel lasi ta ennast rahuldada nii suu kui ka käega. Kord läks asi 13aastase poisiga nii kaugele, et toimetus leiab, et siinkohal ei ole võimalik rohkem detailidesse laskuda.

Mõnelgi korral oli nii karavanis kui saunas Palmiga koos 55aastane kolleeg Heno. “Vägistamine on lubatud vastastikusel kokkuleppel,” teatas Heno kord külas olnud poistele. Kuigi ta oli enamasti Palmi kuriteopartner, sõidutas ta vahel üksi 17aastast noormeest, kellele maksis mitu korda seksuaalsete teenete eest raha.

Pole teada, millises elufaasis haiglane soodumus meestest võitu sai. Ei teata sedagi, kui palju on toime pandud kuritegusid, mida kohtutoimikud ei kirjelda. Kuid tõestatud on, et juba 2002. aastal meelitas sel ajal keskealine Palm oma töökoha stuudiosse lapsi, kellel palus riidest lahti võtta, et neid pildistada.

“Ma olin siis vist kaheksa- või üheksa-aastane, ujusime ja päevitasime alasti, Aivar tegi pilte. Alles hiljem sain teada, et ta nimi on hoopis Tõnis,” rääkis üks tema ohvritest aastaid hiljem. Nüüd on see ohver juba tükk aega täiskasvanud mees, kes üritab minevikku unustada.

2008. aastal mõistis kohus Palmile lasteporno tootmise eest 15 000 krooni trahvi. Tegemist oli kokkuleppemenetlusega. Prokurör vastas avalikkuse pahameelele, et nõustus sellise karistusega seetõttu, et tegu oli ammuse kuriteoga ja tõenäoliselt ei korda mees pahategusid enam kunagi. Prokurör eksis.

Nüüd tuvastas kohus, et Palm pani 2014. aasta jooksul toime 56 alaealisevastast kuritegu, kusjuures viies juhtumis mõisteti ta õigeks. Heno süü tuvastati 12 puhul.

Kohtuistungid peeti kinniste uste taga. Palm väitis kohtus, et ta proovis üksnes halvale teele läinud poisse kasvatada ja arvas, et nad ise tahtsid temaga olla.

Kuigi ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo küsis Palmile vanglakaristuseks kümmet aastat, otsustas kohus mõista kaheksa. Kuna asi lahendati lühimenetluses, vähenes karistus kolmandiku võrra ehk Palmil tuleb kanda viis aastat vanglakaristust.

Henole mõisteti karistuseks neli aastat trellide taga, mis vähenes lühimenetluse tõttu kahele aastale ja kaheksale kuule. Kuna eelvangistuses viibib mees 2015. aastast, tähendab kohtuotsus, et Heno vabaneb trellide tagant selle aasta lõpul.

Lühimenetluse eesmärk oli eelkõige kaitsta ohvreid, et nad ei peaks traagikat uuesti läbi elama. Küll ei tähendanud lühimenetlus väiksemat koormust kohtule, sest Palm ja Heno kaebasid otsused edasi riigikohtuni välja. Kõrgemad astmed maakohtu otsust ei muutnud.

Peale selle küsis prokurör, et Palmile mõistetaks kolmeaastane karistusjärgne käitumiskontroll, kuid kohus leidis, et seda saab määrata alles siis, kui lastepilastaja on vanglakaristuse ära kandnud.

2015. aastal kasvas Pärnumaal eelneva aastaga võrreldes alaealistelt seksi ostmise arv nullilt 31ni. Valdavalt on tegu juhtumitega sellest kriminaalasjast.

Helga Aadamsoo. / PP Foto: PP

Helga Aadamsoo, kriminaalasjas riiklikku süüdistust esindanud prokurör:

Seda kriminaalasja eristab muudest samasisulistest juhtumitest suur ohvrite arv. Neid oli kokku kümme. Tavaliselt on pedofiilil vähem ohvreid: üks kuni kaks.

Kriminaalasja eristab samuti asjaolu, et pedofiilid panid kuritegusid toime koos. Enamasti tegutseb niisugune kurjategija üksi, vältides pealtnägijaid.

Kahjuks on alust arvata, et selliseid isikuid leidub ühiskonnas veel. Lastevastaste seksuaalkuritegude registreerimine on tihenenud. Seda näitab statistika. Tõenäoliselt mõjub siin pigem inimeste teadlikkuse ja politsei uurimisvõimekuse kasv, mitte kuritegude sagenemine. Seksuaalkuritegevuse reaalse leviku kohta Eestis täpseid andmeid ei ole, kuna see on eriti hoolikalt varjatud kuriteoliik.

Lastevastased seksuaalkuriteod jäävad sageli pikaks ajaks varjatuks. Laps sõltub väärkohtlejast, enamasti on tegemist kasuisa või sugulasega, aga ka õpetaja või lapsehoidjaga. Minu töös on ette tulnud juhtumeid, kus aastaid kestnud seksuaalvägivald tuleb ilmsiks alles aastakümneid hiljem. Ometi on minu hinnangul ühiskonnal siiski võimalik tajuda, kui laps on langenud vägivalla ohvriks. Koolis või lasteaias täheldatakse, et järsult muutub lapse riietus, suhtlusringkond, eriti käitumine. Just lapse tavatut käitumist saavad märgata ja peavad märkama temaga suhtlevad inimesed: naabrid, õpetajad, sõprade vanemad, vanavanemad. Märka! See on meile kõigile juhtkiri laste ärakasutamise avastamiseks.

Konkreetse kriminaalasja uurimine sai alguse tänu kaaskodanike tähelepanelikkusele.