Lavastuses kostavad pärnumaalaste lood

Anete Kruusmägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuslavastuses on eri mõttelaadiga inimesed pandud elama kitsasse haagissuvilasse.
Uuslavastuses on eri mõttelaadiga inimesed pandud elama kitsasse haagissuvilasse. Foto: Aleksandr Žedeljov

Täna esietendub Pärnu Endla teatris Mari-Liis Lille ja Maria Lee Liivaku lavastus “Väljast väiksem kui seest”. Dokumentaaltüki üks autoritest Mari-Liis Lill peab end viletsaks dokumentalistiks: nii mõnigi lavastusprotsessi käigus kuuldud tõestisündinud lugu kiskus naisele pisara silma.

“Lood niisugusest lapsepõlvest, kus vanemad olid alkohoolikud ja magasid kraavis. Lasteaiaeas laps oli üksi kodus, tal polnud midagi süüa ja ta nuttis end magama sellepärast, et kedagi ei tulnudki kunagi. Toad olid külmad ja keegi ahju ei kütnud. Loomulikult võtavad need lood pisara silma nii intervjuu ajal kui pärast selle peale mõeldes,” räägib Lill.

Lavastaja meelest on väga eriline, kui inimene, keda sa ei tunne, räägib sulle oma eluloo. “Ja ütleb siis veel, et “mul on ravimatu haigus – vähk, et enam ei ole kaua jäänud”. Need on need hetked, kui on raske jääda intervjueeritava-intervjueerija situatsiooni,” mõtiskleb lavastaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles