Mida arvavad Tõstamaa kooli õpilased eesti keelest

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emakeelepäev Tõstamaa keskkoolis.
Emakeelepäev Tõstamaa keskkoolis. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tõstamaa keskkooli õpilsed kirjutasid emakeelepäeva puhul, mida nad arvavad eesti keelest.

Muutudes liiga majanduskeskseks, on oht, et me ei väärtusta küllaldaselt oma riiki ja keelt. Olen kuulnud asjatundjatelt , et nad näevad eesti keele hääbumises otsest ohtu eesti iseseisvusele. Kes kaitseb riiki, kui seda enam ei väärtustata?
mina pean eesti keelt enda jaoks väga tähtsaks. (Tauri, 11. kl)

Eesti keel on maailmas väga ainulaadne. Need, kes oskavad seda imeilusat keelt, võivad küll pea väga uhkelt püsti ajada.  (Andreas, 11. kl)

Eesti keel on väga ilus ja kõlav keel. Seda on ka kergem rääkida kui näiteks vene keelt. Välismaalased peaksid hea tahtmise korral selle keele küll selgeks saama. Aru saada on kindlasti kergem kui ise rääkima õppida. (Heiko, 11. kl)

Eesti keeles esitatud laulud ja luuletused kõlavad väga ilusasti. Üks väga hea eestikeelne sõna on maiasmokk. (Aivo, 11. kl)


Ungari, soome ja eesti keel on kõige suurema kõnelejate arvuga soome-ugri keeled. seega on eesti keel üsnagi unikaalne. Väiksematel soome-ugri rahvastel ja keeltel on raskem püsima jääda, sest nendel pole oma riiki. (Sten-Ander, 11. kl)

Mõnus ja omapärane keel – ma arvan, et suudame seda elus hoida ja ka teiste rahvaste huvi eesti keele õppimise vastu kasvatada. Meie keelega annaks palju ära teha, võib näiteks vallutada maailma! (Mario, 11. kl)

Ilus, kõlav, kodune – see me eesti keel! (Ade-Riin, 11. kl)

Salakeel, millest ainult umbes miljon inimest aru saab. (Anna, 11. kl)


Veetsin nädala välismaal ja seal pidi peaaegu kogu aeg suhtlema võõras keeles. Lõpuks kodumaa pinnale jõudes oli nii hea jälle eesti keelt kuulda. (Kaarel, 10. kl)

Eesti keel on meie emakeel ja sellepärast ongi ta kõige ilusam ja kodusem. Grammatika on aga ikka äärmiselt raske. Ma ei mõista, miks me peame koolis oma emakeelt nii spetsiifiliselt ja süvitsi õppima. See võtab keele võlu ära.
Kunagi mitmete tuhandete või isegi juba sadade aastate pärast on eesti keel nagu liivi keel praegu, seda kõneleb vaid mõni vanainimene. Kahju küll, et noored seda keelt natuke risustavad. Ma isegi kuulun nende hulka ... (Maarjan, 10. kl)

Lemmikkeel – oskan kõige paremini! (Heidi, 10. kl)

Kõige ilusam maailmas. Seda arvavad ka paljud välismaalased. Nii erilist keelt ei leidu kusagil mujal. Paljud leiavad, et eesti keel sarnaneb soome keelega, aga mina arvan, et meie keel on ikka palju omapärasem. (Kristiina, 10. kl)

Üks pehme mõnus soe musi kõigile, kes peavad meie emakeelt kalliks ja armsaks ning kannavad seda oma südames – ükskõik, kus nad siin maamunal ka poleks! (Liis, 10. kl)

Eestlastele kerge,
võõrastele raske
ja on teatud maske,
mille tagant leiame
selle õige aste –
kõik see on meie oma,
me eesti keele vaste. (Ly-Andra, 10. kl)

Ülipalju sõnu ja mõnusalt muhedaid roppe väljendeid – enamik inimesi maailmas ei tea sellest midagi. (Sergo, 10. kl)

Palju võõrsõnu on siia ikka ka sisse tulnud. (Samuel, 10. kl)

Eesti keel on tore – mis sellest, et seda räägib vaid miljon inimest. Sisult on ta suurte keeltega võrdne. Raske jah, aga just see teebki asja vingeks, et oskan sellist keelt rääkida ja isegi kirjutada. (Heiko, 10. kl)

Ärgem laskem teistel keeltel oma eripära ära võtta! Kõikide mõjutuste kiuste on meie rahvas suutnud oma keele säilitada, aga nüüd muutub see iga põlvkonnaga võõramaks. Võib-olla lähme mõnesaja aasta pärast üldse inglise keelele üle. Me ei tohiks lasta oma keelel hääbuda. (Kadri, 10. kl)

Keel võiks uueneda küll, aga ainult normaalsuse piires. Pole vaja teistelt laenata, peaks ikka ise vajaduse korral täitsa uue sõna tegema. Keel on tähtis ja peavad olema ka reeglid, mis ei lase keelel võõraks muutuda. (Marko, 10. kl)

Emakeelepäev on tähtis eestlaste jaoks. (Kadri, 10. kl)

Ilus kirjas ja kõlab hästi! (Caisy, 9. kl)

Minu arust ei peaks eesti keeles midagi muutma. See on ilus ja armas kõigile eestlastele. (Kristiina, 9. kl)

Eesti keel on üsna raske nii eestlaste endi kui ka muulaste jaoks. Keel eraldab meid teistest rahvustest. Kui me kõik räägiks inglise keelt, siis ei erineks me inglastest mitte millegi muu kui ainult selle poolest, et me ei ela nendega samas kohas. Eesti keeles on palju reegleid ja peaaegu kõigil neist on vähemalt üks erand.
(Aaro, 9. kl)

Mina olen eesti keelega rahul ja see meeldib mulle – hea ja kerge. (Fredi, 9. kl)

Ilus keel, aga arenguruumi veel on – osade sõnade asemel võiksid paremad sõnad olla. (Kristjan, 9. kl)

Minu emakeel on äge keel! eesti keel on üks parematest keeltest, sest iga meeleolu kirjeldamiseks on oma tosin sõna. Luuletusi on lihtne kokku panna, sest riimuvaid sõnu on palju. Vahel jääb küll sõnadest puudu ka. (Ingmar, 9. kl)

Eesti keel on ohu äärel, kuna paljud inimesed lähevad teistesse riikidesse ega tule enam tagasi. Mulle meeldib eesti keel väga. Tahakas küll teisi keeli niisama hästi osata, aga eesti keel on ikka emakeel ja teised ainult võõrkeeled. (Arles, 9. kl)

Minu arust on eesti keel suhteliselt mõttetu, kuna maailmas on juba palju kohti, kus räägitakse inglise keelt ja see võiks ka Eestis nii olla. Ma olen kindel, et sellist asja ei juhtu, aga võiks.
Samas mulle meeldib eesti keel, sest meid on nii vähe ja meil on üks suur ühine asi - keel. Sõnu võiks juurde tulla. Ma oskan mõnda asja inglise keeles öelda, aga eestikeelset sõna ei tea. (Karl, 9. kl)
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles