Kätlin Muru: Iga valik on oluline, aga ükski valik pole lõplik.

Kätlin Muru arvab, et kõik otsused ja vastused on noore inimese enda sees kuskil juba olemas, karjäärinõustaja aitab vaid neid üles otsida ja paika panna. Foto: Ants Liigus

Pärnu õppenõustamiskeskuse noorte infopunktis aitavad karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid noortel elukutse- ja koolivalikul endas selgusele jõuda. Koos püütakse leida kompromiss inimese soovide, võimete ja väljavaadete vahel.

Karjääriteenused on Pärnu linna ja maakonna noortele, lapsevanematele ja noortega tegelevatele spetsialistidele tasuta kättesaadavad nii keskuses kui koolides kohapeal.

Karjäärinõustaja Kätlin Muru sõnutsi küsib neilt nõu kõige rohkem gümnaasiumilõpetajaid, kes infopunktist teadlikud ja oma valikud üsna läbi mõelnud.

Küllalt palju käib põhikoolilõpetajaidki, neid enamasti julgustab kohale tulema mõni õpetaja või lapsevanem. Kõige väiksema osa klientidest moodustavad gümnaasiumi või kõrgkooli tükk aega tagasi lõpetanud või juba töötavad noored.

Praegu on nii infopunkti töötajatel kui koolilõpetajatel kiire periood, sest just nüüd algavad gümnaasiumides sisseastumiskatsed ja peagi on käes valiku tegemise aeg.

Millest alustate, kui noor inimene uksest sisse astub?

Kõik oleneb sellest, miks meie juurde tuldi. Paljud vajavad konkreetset infot: neil on juba plaan olemas, mida pärast koolilõpetamist edasi teha, aga nad ei tea, millises koolis saab soovitud eriala õppida või mida peab tegema välismaale minemiseks.

Teine, umbes niisama suur osa ei tea veel, mida nad edaspidi teha tahavad. Siis hakkame koos vaatama ühelt poolt tema oskusi, huve ja motivatsiooni, teisalt võimalusi pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ning püüame need omavahel kokku viia. Nõustaja aitab tohutust valikust vähemalt osa elimineerida, jõuda selgusele, mis eesmärk noorel on ja millises koolis või mis erialal saab seda teostada.

Põhiline on saada inimesega tuttavaks, mõistmaks, mida ta endast kujutab, missugune on tema võimete pagas. Valikut saab teha ainult ise ja vastused on noore enda sees kuskil juba olemas.

Mida teilt kõige rohkem küsitakse? Jagub nii infoportaale, brošüüre kui voldikuid, kui informeeritud noored eri võimalustest on?

Paljud tunnevad huvi, kuidas minna välismaale õppima või tööle. Vahel on konkreetne riik ja koolgi välja valitud, aga ei teata, millest asjaajamist alustada. Meie saame näidata, millised organisatsioonid Eestis võõrsil õppimist ja töötamist vahendavad. Vahel peab tõdema, et noor on oma sooviga selleks aastaks hiljaks jäänud, sest paberimajandus võtab kaua aega.

Noored peavad end väga targaks ja paljud ongi üsna teadlikud. Infospetsialist saab ette näidata, mida portaalidest leida võib, näiteks kuhu on koondatud info kõikide kutsekoolide kohta.

Kui lihtne või keeruline on noorel inimesel välismaale pääseda? Kui palju sõltub seejuures rahast?

Vahel saab rahaline pool takistuseks, aga suure tahtmise korral leiab inimene finantseeringud, tuleb vaid õige organisatsiooni ukse peale koputada. Võimalik on minna ka omafinantseeringuta, näiteks vabatahtlikuna soovitud riiki tööle. Kohapeal saab elu ja õppimise kohta edasi uurida, võib-olla õnnestub leida tasuline töökoht.

Õppimisvõimalused välismaal on hästi erinevad. Mõnes koolis maksab õppimine väga palju, mõnes vähem. Saame nõu anda kõikvõimalike stipendiumide ja fondidest raha taotlemise kohta. Oleme kogenud, kuidas noored ajavad vajaliku summa kokku sponsorite abiga, ühel juhul korraldasid kaaslased sõbra toetuseks kontserdi.

Koolide vahel on vist päris raske valida. Kas otsustamine on keerulisem põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel?

Põhikoolilõpetajatel on koolivalik lihtsam, võimalusi jätkub Eestis parasjagu, igaühele midagi. Paljusid erialasid saab õppida nii kutse- kui kõrgkoolis. Anname nõu, et kõrgkoolile võib läheneda nii-öelda tagaukse kaudu, õppides mõne aasta kutsekoolis ja pürgida sealt edasi.

Õpilaste arv järjest väheneb ja koolid võistlevad omavahel, kes saab endale rohkem helgeid päid. Ka kutsekoolid tõmbavad õpilasi gümnaasiumidest ära, sest paljudes kutseõppeasutustes on väga hea õppekeskkond, moodsad tehnilised seadmed, tasemel arvutivõrgud. On noori, kes väga kõrge keskmise hindega teevad teadliku valiku kutsekooli kasuks.

Põhikoolilõpetaja on 16-17aastane. Kas nii noor inimene täpselt teabki, kelleks ta soovib saada ja mida elult oodata? Mis saab, kui esialgne valik osutub valeks?

Noored on erinevad, mõni teab selgelt, mida tahab, mõni mitte. Arvan, et iga valik on oluline, aga ükski valik pole lõplik. Neid saab muuta ja vahel ongi vaja eri asju proovida, et teada saada, mis kõige rohkem sobib.

Kas teil tuleb tihti noorte unistusi purustada, kuna tunnistusel on vaid kahed-kolmed? Kui palju valikuvõimalused üldse hinnetest sõltuvad?

Kui noorel on hinges mingi unistus ja ta on motiveeritud seda saavutama, toetame teda. Kehvade hinnetega ei pääse ehk Tallinna tehnikaülikooli, kuid see ei tähenda, et soovitud eriala üldse kunagi õppida ei saaks. Unistuse poole saab astuda ikka, võib-olla ainult natuke väiksemate sammudega. On muid võimalusi: õppida algul lähedast eriala kutsekoolis või oma ala meistri käe all.

Ei saa öelda, et kolmedega tunnistusel midagi ei saavuta. Viletsate ja suurepäraste hinnetega noorel on võrdne võimalus edukaks saada. Tähtis on leida oma õige koht. Viieline õpilane võib tõesti rohkemate gümnaasiumide või kõrgkoolide vahel valida, kuid kindlasti leiab midagi sobivat kutseõppeasutuste hulgast endale ka kolmemees. Ning väga heade hinnetega noore õige koht võib olla samuti kutsekoolis, kui eriala talle südamelähedane on.

Inimene saab olla edukas ükskõik mis erialal ja milliste hinnetega tunnistusel, tehes seda, mis talle tõesti meeldib ja hästi välja kukub. Mõnel noorel tõmbab halb tunnistus motivatsiooni alla: “Ma ei saa niikuinii kuskile sisse.” Hinded on tähtsad, aga neid ei maksa ületähtsustada, sest niisama olulised on tahe ja eesmärk.

Nõustajana näen probleemi pigem nendes, kel pole motivatsiooni koolis käimiseks ega üldse eneseliigutamiseks.

Mille järgi noored oma kooli- ja karjäärivaliku teevad?

Mõni teab väga hästi, miks just see või teine eriala. Teised valivad kooli või eriala maine järgi, järgivad sõprade valikuid. On neidki, kes tahavad teada ainult seda, mida peab õppima, et tulevikus eriti head palka teenida. Toome siis näiteid, et õmbleja teenib ehk vähe, aga tippdisainer, nagu Arne Niit, võib teenida miljoneid.

Südamega töö juures olles sünnivad tulemused ja hea palk. Nui neljaks ei saa ju teha asja, mis tegelikult ei sobi ega meeldi, näiteks õppida juristiks, kui pea ei võta ja seadused pähe ei jää. Sellist juristi ei võtaks keegi tööle ja kõrge palkki jääb saamata!

Püüame noori panna mõtlema oma eesmärkide üle. Kas rahuldun kaheksast viieni töötamise ja kindla palgaga või sooviksin saada ettevõtjaks? Õnneks jääb aina vähemaks ebareaalsete palgaootustega noori, kes teatavad, et alla 20 000kroonise palgaga ametit pole mõtet õppima minnagi.

Olete karjäärinõustajana töötanud kuus aastat. Kuidas on noorte soovid ja huvid muutunud? Mis erialad on koolilõpetajate hulgas praegu populaarsed?

Mõtlemine on kindlasti muutunud, eriti masueelse ajaga võrreldes. Noored näevad oma töötute vanemate, pere ja tuttavate valusate kogemuste näitel, kui oluline on haridus ja eriala omandamine. Enam ei tormata uisapäisa Soome ehitajaks.

Populaarsed erialad on ikka need, kus kutse- ja kõrgkoolide sisseastujate hulgas kõige tihedam konkurents. Kel vähegi pea võtab, mõtleb reaalteaduste ja tehniliste erialade peale nii kõrg- kui kutsekoolis.

Palju soovitakse õppida juurat, äri- ja haldusjuhtimist, kuna neid erialasid pakkuvaid koole on väga palju. Hea, et orienteerutakse suuresti tööturu vajaduste järgi, kuigi need muutuvad kiiresti. Need, kes aastaid tagasi läksid õppima ehitust, ei osanud kuidagi ette näha seda, mis praegu ehitusturul toimub.

Kui paljud noored tunnevad huvi töölemineku vastu?

Väga paljud noored soovivad töötada suvel. Kogume oma infoportaali ettevõtjatelt suviseid tööpakkumisi, juba helistatakse ja tahetakse end järjekorda panna, kuigi me pole pakkumisigi otsima hakanud.

Noored ei kipu enam 9. või 12. klassi järel kohe tööturule. Juba teatakse, et keegi neid seal ei oota. Meile on sattunud kliente, kes kaks aastat tagasi otsustasid pärast 9. klassi tööle minna. Nad ongi kaks aastat tööd otsinud ja aru saanud, et nii enam ei saa, tuleb minna õppima või teha vabatahtlikku tööd ja saada praktikakogemusi.

Teie kodulehelt saab alla laadida karjääripäeviku. Mida see endast kujutab?

Karjääripäevik on saadaval 2010. aasta sügisest. Tegemist on õppematerjaliga, kuhu inimene saab oma kogemused kirja panna: kursused, kohtumised tööandjatega, ühiskondlik tegevus, infotundides või üritustel osalemine. Materjal aitab analüüsida, mida kogemusest õpiti.

Päevik tuleb kasuks näiteks tööintervjuul või kooli sisseastumisel, kus on vaja endast rääkida. See annab kindluse, et olen endasse vaadanud, tean oma tugevaid külgi, olen end huvitava eriala kohta midagi uurinud, kellegagi kohtunud või mõnda ettevõtet külastanud.

Mõni kool kasutab päevikut karjääriõppe raames ja Pärnumaa kutsehariduskeskus arvestab karjääripäevikut sisseastumisel.

Mis nõu annate noortele, kel kooli lõpuni jäänud kaks kuud? Neile, kes lõpetavad kooli järgmisel kevadel?

Need, kel lõpetamiseni rohkem aega, jõuavad palju ära teha. Tasub teada, et soovides välisriiki õppima või tööle minna, on just praegu õige aeg ettevalmistustega alustada, üheksa kuuga saab paberimajanduse korda.

Ka tänavu 9. ja 12. klassi lõpetajatel pole hilja midagi ette võtta. Kel puuduvad mõtted, mida pärast kooli edasi teha, tulgu meile karjäärinõustamisse.

Võib-olla hindeid väga enam parandada ei jõua, aga vahel aitab teadmine, et igaühele jääb võimalus. Isegi siis, kui õpetaja ütleb, et “sinust küll midagi ei saa”. Kui konkreetne eesmärk silme ees, tasub selle nimel pingutada, et lõputunnistus taskusse saada.



CV

 Sündinud 21. septembril 1981.

 Aastail 2008–2010 õppis Pärnumaa kutsehariduskeskuses majandusarvestust, 2000–2003 Tartu ülikooli Pärnu kolledþis sotsiaaltöö korraldust.

 Läbinud nõustamise, puudest tingitud erivajadustega inimeste karjäärikujundamise ja võimete testi (BET) praktikas kasutamise täienduskoolituse, alustava ettevõtja baaskoolituse.

 Aastail 2004–2005 Pärnu OKÜ Noortekodu sotsiaalpedagoog/kasvataja.

 Töötanud 2005. aastast Pärnu õppenõustamiskeskuses karjääriinfo spetsialisti ja karjäärinõustajana.

 Aastast 2006 infomessi ”Suunaja” üks korraldajatest, 2009. aastast “Suunaja” projektijuht.



Fakte pärnu gümnaasiumidest

Hansagümnaasium

Õppesuunad: üldtehniline/loodus, sisekaitse/ettevõtlus, humanitaarsuund/meedia, humanitaarsuund/keeled.

Võõrkeeled: hispaania, saksa, inglise, vene.

Valikained: infotehnoloogia, uurimistöö alused, disain, saksa keel, põhiainete lisakursus, riigikaitse, joonestamine, keskkonnakaitse, ettevõtlus, meedia.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 60%, kutseõppeasutuses jätkab 23%.

Huviringid: spordi-, muusika- ja kunstiringid.



Koidula gümnaasium

Õppesuunad: reaal- ja loodusteadused.

Võõrkeeled: inglise, vene, saksa.

Valikained: matemaatika, statistika, tõenäosusteooria, optika, mehaanika, elektromagnetism, kosmoloogia, bioloogia, keskkonnakaitse.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 81%, kutseõppeasutuses 9%.

Huviringid: segakoor, rahvatants, väitlemine, näitering, bioloogiaklubi, puhkpill, meediaring, kooliraadio, koolileht.



Sütevaka humanitaargümnaasium

Õppesuunad: humanitaarsuund/võõrkeeled, sotsiaalsuund/matemaatika, politoloogia, sotsioloogia.

Võõrkeeled: inglise, vene, saksa, prantsuse, ladina, hispaania, kreeka.

Valikained: teatrilugu, meedia, õigusteaduse alused, psühholoogia, kirjandus ja kinokunst, usundilugu, eetika, riigikaitse, fototöötlus- ja veebidisain, majandus- ja ettevõtlusõpe, tööalane karjäär, võõrkeelne kirjandus, interlingua, tarbekunst, kunst, keraamika, giidinduse alused, keskkond ja säästev areng, etikett, informaatika.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 92%, kutseõppeasutuses 0%.

Huviringid: laste-, poiste- ja noortekoor, ansamblid, väitlus, filmi-, filosoofia-, spordi- ja tantsuring.



Ühisgümnaasium

Õppesuunad: 2011/2012. õppeaastast loodus-, humanitaar- ja sotsiaalsuund.

Võõrkeeled: inglise, vene, saksa, rootsi, prantsuse.

Valikained: kunstiajalugu, majandus, uurimistöö alused, karjääriõpetus, draamaõpetus, ajakirjandus, filosoofia, riigikaitse, sotsioloogia, projektitöö juhtimine, Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 80%, kutseõppeasutuses 15%.

Huviringid: ansamblid, filateelia, kunstiring, käsitööring, lastekoor, rahvatants, robootika, segakoor, solistiõpe, tehnikaring, väitlus.



Ülejõe gümnaasium

Õppesuunad: kultuuri-, loodus- ja majandussuund.

Võõrkeeled: inglise, saksa, vene, prantsuse, hispaania, soome.

Valikained: ökoloogia ja keskkond, tervislik toitumine, bio- ja geenitehnoloogia, anatoomia ja ladina keel, füsioteraapia, uurimistöö alused, majandusõppe alused, majandusgeograafia, inglise ärikeel, äriplaani koostamine, Briti kultuur, tekstiõpetus, politoloogia, väitluskunst, muusikateooria ja -ajalugu, noodigraafika, instrumendiõpe/hääleseade.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 67%, kutseõppeasutuses 3%.

Huviringid: kodu-uurimine, eesti keele uurimistööd, huvitav emakeel, võrkpall, korvpall, seltskonnatants, käsitööring, segakoor, koolibänd, instrumendiõpe.



Vene gümnaasium

Õppesuunad: humanitaar- ja reaalsuund.

Võõrkeeled: vene, inglise, saksa.

Valikained: Eesti kirjandus, meedia, riigikaitse, informaatika.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 45%, kutseõppeasutuses 7%.

Huviringid: füüsikaring “Noor teadlane”, ajakirjandusring, segakoor.



Täiskasvanute gümnaasium

Õppesuunad: reaal-, humanitaar- ja loodussuund.

Võõrkeeled: vene, saksa, inglise.

Valikained: arvuteooria elemendid, majandusmatemaatika elemendid, geoinformaatika, kõne ja väitlus, erialane võõrkeel, rakendusbioloogia, elementide keemia, elukeemia, loodusturism, inimene ja õigus, draama ja teater, kirjandus ja ühiskond, disain, psühholoogia, filosoofia, riigikaitse, usundiõpetus, majandus/ettevõtlusõpe, õpioskuste kursus.

Kõrgkoolis jätkavaid lõpetajaid 60%, kutseõppeasutuses 23%.



Andmed kajastavad 2009/2010. õppeaastat ja pärinevad Pärnu koolide mahukast võrdlustabelist, mille töötas eelmisel õppeaastal välja Pärnu linna noortekogu. Tabel on tervikuna nähtav veebilehel Koolid.ee.

Pärnu linna noortekogu esimehe Andraš Tšitškani (pildil) sõnutsi on Pärnu koolide võrdlustabel Eesti õpilasesinduste liidu esimene samm, loomaks üle-eestiline internetipõhine võrdlusbaas sisuliste ja mitmekülgsete kriteeriumide alusel.

Muu hulgas võib õpilane leida andmebaasist teavet õppesuundade, sportimisvõimaluste, huviringide ja koolilõuna kohta.

Noortekogu on märtsis organiseerinud kõikidele põhikoolilõpetajatele infotunnid, kus õpilastele selgitatakse võrdlustabeli tähtsust edasise koolitee valikul.