Häädemeeste eelarvekriis tõi kaasa umbusalduse

Häädemeeste vallavolikogu opositsioon umbusaldas vallavanem Urmas Aavat ka 2009. aasta veebruaris. Foto: Ants Liigus

Häädemeeste vallavolikogu kolmapäevane istung algas kuue opositsiooniliikme poolt umbusalduse algatamisega vallavanem Urmas Aavale.

Andrus Soopalu, Elve Vahenõmm, Krista Habakukk, Talvi Mägi, Lembit Künnapas ja Ants Järvesaar heidavad vallavanemale ette eelarve eelnõu hilist esitamist ja puudulikku järelevalvet valla allasutuste kulutuste üle. Viis allakirjutanut kuuluvad volikogu Reformierakonna fraktsiooni.

Umbusaldajad nendivad avalduses, et eelarve eelnõu ja seletuskirja peab vallavalitsus esitama seaduse järgi volikogule hiljemalt kuu enne eelarveaasta algust, ent 2011. aasta eelarve projekti sai volikogu esimest korda tutvumiseks alles 3. veebruaril.

Samuti pole umbusaldajad rahul sellega, et viimased kaks-kolm aastat ei ole suudetud kinni pidada volikogu vastuvõetud eelarvest.

2009. aasta septembris volikogus öelnud vallavanem, et valla rahaline seis on hea, kuid 2010. aasta alguses selgus, et maksmata arvete summa ületab nelja miljonit krooni, misjärel volikogu suunas võlgnevuste katteks reservfondi 4,5 miljonit krooni.

Avaldajad tõdevad, et volikogule teadaolevalt likvideeriti võlgnevused 2010. aasta juulis, kuid mullu novembris teatanud vallavanem, et vallal on riigimaksude ajatatud võlgnevus 0,6 miljonit ja maksmata arveid veel 0,6 miljonit krooni.

Tänavu 19. jaanuari volikogu istungil ilmnes, et valla puudujääk aasta alguseks oli taas pea viis miljonit krooni. Puudujäägi peapõhjusena nimetas vallavanem valla allasutuste juhtide iga-aastased eelarvete ülekulud.

Tänavuse vallaeelarve kinnitamisega seisis volinike ees raske ülesanne: kas suudetakse täita võetud eesmärk – maksta võlad ühe eelarveaastaga.

Miks nii hilja?

Soopalu ütles, et ei pea normaalseks olukorda, kus pärast esimest eelarve lugemist veebruaris nägi ta vahepeal kohendatud numbritega eelarve-eelnõu alles üleeile istungil, kus kohe tuli hakata tegema muudatusettepanekuid, ilma et olnuks võimalust enne numbritesse süüvida.

Aava sõnutsi näinuks Soopalu viimast eelarvepojekti valdavalt istungilegi jõudnud numbritega juba läinud neljapäeval majanduskomisjonis, mis kiitis vallavalitsuse eelnõu heaks, kui too seal liikmena kohal olnuks.

“Kui inimesed tahavad tuua poliitikat kohalikule tasandile, las nad toovad. Ilmselt on umbusalduse esitajail siis mingi nägemus, kuidas järelevalve teostamine allasutuste üle peaks välja nägema,” kommenteeris Aava umbusaldusavaldust.

Reformierakonna fraktsioon siiski tegi oma muudatusettepanekud, et leida lisaraha Häädemeeste keskkoolile, mis direktor Raimu Pruuli arvutuste järgi ei tule toime ulatuslikele kärbetele vaatamata ega suuda seega tagada, et aasta lõpuks uut võlgnevust ei teki.

Keskkool ei tule välja

Opositsiooni ettepanekute seas oli müüa Massiaru raamatukogu maja ja kolida see kooli, korraldada keskkooli ja spordikeskuse baasil aktiivselt tuluüritusi, müüa tarbetut inventari, võtta vallavalitsuse eelarverealt ära 300 000 krooni ning suunata kogu raha keskkoolile. Hääletusel läks läbi ürituste tulu.

Oli ka teostamatuid ettepanekuid või neid, millel ei olnud taga summat ja mis jäid hääletamata: lühendada raamatukogude tööaega, ühendada lasteaedade juhtide ametikohad ja vähendada vallaametnike arvu.

Volikogu esimehe Toomas Troska ettepanekul üks muudatus kooli toetuseks siiski tehti. Vallaeelarvest enam abipolitseiniku tööd ei toetata ja see raha – 2716 eurot (42 496 krooni) läheb keskkoolile.

Keskkooli tänavune kinnitatud eelarve (koos riigieraldisega) 7,2 miljonit krooni on kokkuvõttes mullusest 1,3 miljoni krooni võrra väiksem. Ühes mullu üles jäänud tasumata arvetega on kooli tänavune eelarve juba ligemale 2 miljoni krooni võrra väiksem ja sellest tuleb katta ka mullu üles jäänud võlgnevused.

Pruuli möönis, et kuigi ta teeb omalt poolt kõik kulude vähendamiseks, kipub koolil ikkagi puudu jääma ligemale 900 000 krooni ja seda mitte riigi-, vaid vallapoolses eraldises.

“Kuna meie majast käib läbi ka suure võimla elekter, mis on teine asutus tegelikult ja millel on oma juht, on majandamiskulu meil üksjagu suur,” märkis Pruuli.

Juba kavandatud kärped tähendavad koolile koondamisi, töötasude, ringitundide ja transpordikulude vähendamist, raamatukogu töö ümberkorraldamist.

“Ilmselt ei tule Eesti Vabariigis ükski asutus välja selle eelarvega, mida neile riigikogu või kohalik omavalitsus kinnitab, sest alati on võimalik ju planeerida kulusid oluliselt suuremana, kui selleks raha on. Ent asutuse juht peab kulusid planeerima täpselt selle järgi, kui palju talle on antud eelarvet. Ma arvan, et ükski vallaasutus ei tule välja, kui ta ei taha tulla,” tähendas selle peale Aava.

“Kui me sel aastal võtsime vastu vallaeelarve summas 37 miljonit krooni (2,4 miljonit eurot) ja 2008. aastal oli see üle 50 miljoni, siis mida tähendab see, kui kõik teised asutused hoiavad kokku ja üks ei tule omadega välja?” küsis vallavanem.

Umbusalduse algatanud tõdesid, et arvestades Häädemeeste volikogus välja kujunenud jõupositsioone 6 : 9 opositsiooni kahjuks ja fraktsioonide Rannamänd ja Koduvald kasuks, on ebatõenäoline, et umbusaldus järgmisel istungil läbi läheb.