Pärnust Suurbritannia parlamenti

Paljud kutsuvad Facebooki grupi “Eestlased Londonis” asutanud Egerth Jaansalu eestlaste linnapeaks. Foto: Erakogu

Kui Egerth Jaansalu Suurbritannia parlamendihoones lõunat sööb, ei sekku ta ministrite jutuajamisse. Pärnust pärit noormees vastutab selles majas avariivalgustuse, mitte riigiasjade eest.

“Suur tänu kallile klassijuhatajale Anne-Maarja Tammarule. Tugev põhi inglise keeles oli mulle siia tulles suureks abiks,” ütles Pärnu ühisgümnaasiumi lõpetanud Jaansalu.

29aastane noormees töötas pärast gümnaasiumi Lasertoolis. Sõber leidis Kuldsest Börsist kuulutuse, kus otsiti Londoni ehitustele abitöölisi. Dokumendid saadetud, oli nädala pärast minek.

“Maandusin Londonis 30. oktoobril 2008. Ühtegi tuttavat ees ei olnud, töökoha ja elamise leidis agentuur, mis Kuldse Börsi kaudu töötajaid otsis,” meenutas Jaansalu.

Ükskord visati peaministrit roosiga ja seetõttu pandi igale poole aknad ette. Egerth Jaansalu

Elektrifirmas abitöölisena ametisse asunud, soovitas omanik tal edasi õppida, et elektriala haridus omandada. Kolm aastat Londoni City of Westminster College’is kulgesid raskelt, kuid tulemus oli seda väärt, sest Briti kvalifikatsiooni aktsepteeritakse kogu maailmas.

Londonisse tulles oli tema esimene töökoht Euroopa üks suuremaid haiglaid, Royal London Hospital. Hiljem on ta elektrit paigaldanud 26 miljonit naela maksnud katusekorteris, olümpiaküla meediakeskuses, hotellides.

Elektriku töötasu sõltub kutseoskustasemest, parlamendis on Jaansalu palganumber ligikaudu 45 000 naela aastas (4387 eurot kuus). “Kohe, kui kõrgeima kvalifikatsiooni omandasin, tõusis tunnitasu kuue naela võrra ülespoole, mis oli suur vahe võrreldes eelneva palgatasemega,” märkis noormees.

Praegu üürib Jaansalu kolme eestlasega Canada Wateris maja, aga ta on näinud tunduvalt koledamaid piirkondi. “Kõige hullem koht on Upton Park. Tuled rongijaamast välja ja tekib tunne, nagu oleksid sattunud Indiasse või Pakistani. Paljud kõnnivad paljajalu, osa lutsutab kalapäid, hambad verised,” kõneles ta.

Ometi on paar peatust edasi väga kallis rajoon, kus auto parkimine maksab 23 naela päevas. Üürisumma oleneb naabruskonnast, keskmist on keeruline välja tuua. Tavaline on, et kaheinimesevoodiga tuba renditakse ühele inimesele 150naelase nädalatasu eest.

“Enne olümpiat elasin Stratfordis, kus tollal oli double room’i (kaheinimesevoodiga toa, T. R.) üür nädalas 90 naela nädalas. Aga kuna olümpia ja olümpiaküla asusid väga lähedal, anti kõigile üürnikele kuu aega, et välja kolida,” rääkis Jaansalu.

Inglismaal oli vaja harjuda teistpidise liiklusega. “Üle tee minnes pidin iga kord vaatama tänavasillutisele, sest seal oli kirjas, kas vaadata vasakule või paremale. Ja loomulikult arvutasin algusaastatel iga summa Eesti kroonideks, et saada teada, kui kalli asjaga tegu,” meenutas Jaansalu.

Parlamenti tööle pääsemiseks konkureeris Jaansalu nelja vanema briti härrasmehega. Vestlus kestis pool tundi, välja valiti tema.

“Olin väga meelitatud. Olen enda kohta üsna palju head tagasisidet saanud: kõik on minu töö ja detailidele keskendumisega väga rahule jäänud. Näiteks, kui kontorist tulevad puudulikud joonised, ei lähe ma oma tööga edasi, enne kui kõik on korralikult parandatud,” kõneles Jaansalu.

Eestlase ametinimetus parlamendis on Electrical Design Engineer ehk elektriinsener. Ta teeb igast ruumist analüüsi, keskendudes ainult avariivalgustusele: kas see on olemas, millises seisukorras, kas midagi tuleks välja vahetada, kuidas seda parlamendi tööd segamata teha. Neile ja paljudele muudele küsimustele on vaja enne tööleasumist vastused leida.

Parlamendihoone on tohutult suur: kuuel korrusel 1100 ruumi. Kui ajaloolise väärtusega majas kõige väiksemgi auk valesse kohta puuritakse, võidakse firma kohtusse kaevata. Jaansalu informatsiooni põhjal teeb tööandja joonised, analüüsid ja hinnapakkumise.

Parlamendihoones on näiteks üheksa restorani, kuuekorruseline maa-alune parkla, BBC, Daily Maili, The Timesi ja muude meediafirmade kontorid, kellasseppade, võtmetegijate ja puuseppade töökojad, ainult parlamendi töötajatele mõeldud kauplused, raamatukogud.

“House of Commonsi raamatukokku minnes läheks nagu aastasse 1843, mil seda hakati pärast suurt Londoni tulekahju uuesti üles ehitama. Riiulid on viie meetri kõrgused ja ainuüksi vaatepilt, kuidas tädike redeli abil viimaselt riiulilt raamatut upitab, jääb meelde,” jagas Jaansalu muljeid.

House of Commons tähistab üleni rohelistes värvides alamkoda, House of Lords punastes värvides ülemkoda. “Ühelt maalt on roheline vaip ja ruumides kõik roheline: toolid, kardinad, WCd, restoranid. Siis keset hoonet roheline värv lõpeb ja algab koridor punase vaibaga, mida mööda ametnik viib seadusi ülemkotta,” rääkis Jaansalu.

Parlamendi töö jälgimiseks on igal pool kaks kõrvuti televiisorit: ühel ekraani taust roheline ja teisel punane. Alamkoja debatte pääseb vaatama, ent selleks tuleb telefonid ja muu elektroonika ära anda. “Ükskord visati peaministrit roosiga ja seetõttu pandi igale poole aknad ette, nüüd tuleb läbi klaasseina debatti jälgida,” ütles Jaansalu.

Kõige tulisemad ja rahvarohkemad on kolmapäevad, kui peaminister Theresa May vastab kell 12 tund aega küsimustele. Siis tulevad kohale kõik parlamendi liikmed ja debatt peetakse kaamerate ees.

Jaansalu kirjelduse järgi on parlament nagu iseseisev küla, kus töötab ligikaudu 4000 inimest. Kõigil on oma kohustused, harilikult naeratatakse üksteisele ja küsitakse, kuidas läheb. Parlamendi liikmed ja ministrid suhtuvad töölistesse sõbralikult, mingit seisusevahede rõhutamist pole Jaansalu märganud.

“Käime samades restoranides. Mõnikord ei saa arugi, kes kõrvallauas on. Kaks nädalat tagasi kõndisin mööda peaminister Theresa Mayst ja rahandusminister Philip Hammondist, kõrvallauas on istunud Tööpartei liider Jeremy Corbyn ja välisminister Boris Johnson,” teatas Jaansalu.

Eestlane kavatseb parlamendis töötada veel aasta–paar ja minna edasi Buckinghami paleesse, kus hakatakse uuendusi tegema.

Eestlaste linnapea hääletas Brexiti poolt

Egerth Jaansalul on nii Eesti kui Briti pass ja ta hääletas Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk Brexiti poolt, paljud kutsuvad aktiivset noormeest eestlaste linnapeaks.

“Olen Londonis juba üheksa aastat elanud ja tean siin rohkem kui 200 eestlast. Tegin Facebooki grupi “Eestlased Londonis”, korraldan tutvumisõhtuid, korv- ja võrkpallimänge, piknikke, väljasõite, aitan Londoni Eesti seltsil jõuluõhtuid ja jaanipäevi organiseerida,” rääkis Jaansalu.

Enne Brexitit otsustas noormees igaks juhuks naturalisatsiooni korras Suurbritannia kodakondsuse taotleda ja sai selle.

“Mitu kodakondsust ehk kaks passi on võimalik, kui mõlemad vanemad on sünnijärgsed eestlased,” kinnitas Jaansalu.

Brexiti poolt hääletamise põhjus seisnes Saksamaa kantsleri Angela Merkeli immigratsioonipoliitika ja põgenikekvootide muudele Euroopa riikidele pealesurumises.

“Mul on sõpradega ette tulnud tohutuid vaidlusi sel teemal,” tunnistas Jaansalu. “Pahviks lõi, kui kuus inimest kuuest, kes naturalisatsiooni korras Briti kodanikuks said, hääletasid Brexiti poolt. See peaks küll mõtlema panema, et midagi on valesti.”

Jaansalu hinnangul võiks iga riik ise otsustada, kui palju võõrtööjõudu ja millistel tingimustel tohib sellesse riiki sisse rännata.

“Kohati tundub, et sõna “tööjõud” on isegi palju öeldud,” iseloomustas noormees Suurbritannia senist immigratsioonipoliitikat.