:format(webp)/nginx/o/2017/02/27/6391335t1hade6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6575527t1ha935.jpg)
Kui tänapäeval peame kilekotti pigem loodust saastavaks tooteks, millele eelistada paber- või riidekotti, oli kilekott kunagi nii popp, et sellega käidi igal pool. Plastkott oli nii hinnaline, et vahel ei raatsitudki seda kasutada.
Tellijale
Kollektsionäär meenutab kilekottide hiilgeaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Männituka talu perenaine Maiu Saare aga lausa kogus kilekotte. Ta alustas oma kollektsiooni 1970ndatel, kui Tartu plasttoodete katsetehas neid tootma hakkas. Maiu oli siis üheksa–kümneaastane. Kogumine lõppes 1990ndatel, kui Maiu enam kilekotte juurde ei muretsenud. Aastakümnetega kasvas naise kollektsioon 160 kilekoti suuruseks. Sel kevadel kinkis naine oma kotikogu Seljametsa muuseumile, et huvilised saaksid kollektsioonile pilgu peale visata.
/nginx/o/2017/04/21/6575519t1hf2cb.jpg)