Eksamikurnatusest päästavad korralik toit ja piisav uni

Söö, maga ja õpi korralikult, siis pole eksamil läbikukkumist karta. Foto: Urmas Luik

Eksamid on tähtsad, aga mitte sedavõrd, et nende sooritamise pärast paanikasse minna, rõhutavad tervise asjatundjad. Korralik toit, küllaldane uneaeg ja läbimõeldud õppimisrütm aitavad teadmisteprooviks valmistumisel kõige paremini.

Kui eksamitulemused tunduvad ilmas olulisimad või vastupidi, jätavad täiesti ükskõikseks, on noore mõtlemises midagi nihkes.

“Eksamite pärast ei tohi endast välja minna. Kui ärevus ja hirm peale tulevad, tuleb endalt küsida, mis on kõige hullem, mis eksami sooritamisel juhtuda võiks. Need pole ju elu ja surma peale. Kui koolilõpetaja või sisseastuja vaeb eksamitega seonduvat hoolega ja jõuab selgusele, milliste tulemustega ta rahule jääks, on palju parem testimiseks valmistuda,” leidis tervise arengu instituudi vanemspetsialist Siivi Hansen.

Tervisespetsialisti kogemust mööda tuleb enamik Eesti noori eksamipingega kenasti toime ega pelga mure korral abi küsida, sest igal aastal sageneb enne eksameid koolipsühholoogi juures käijate arv.

“Pinged tuleb lahti arutada, sest kui õpilasel on olnud emotsionaalseid traumasid või pikemaajalisi lahendamata probleeme, võib eksamistress vallandada ärevushäire, tõsise esinemishirmu või depressiooni, mille varjus omakorda ägeneb mõni muu tervisehäda,” hoiatas Hansen.

Arvuti kinni

Niisiis, millest eksamiks valmistumisel alustada?

Kui õpikud, vihikud ja konspektid lugemisootel, tuleks ruumist, kus õpitakse, kõrvaldada kõikvõimalikud mõttetöö segajad. Panna mobiil hääletuks, logida arvutis MSNist, Skype’ist, Facebookist ja mujalt välja, muuta ruum vaikseks või panna taustaks mängima lemmikmuusika. Ikka vastavalt sellele, mis aitab paremini keskenduda.

Et tuupimisprotsessi rütmi mitte häirida, ei tohiks eksamiks valmistumisel võõrustada külalisi, pereliikmetelgi on targem õppijast eemal püsida.

Õpperütmi ja reþiimi aitab hoida kindel ajakava. Näiteks 45 minutit lugemist ja veerand tundi pausi. Ja vahepeal teha väike jalutuskäik või tuulutada tuba.

Liikumine annab vaheldust õppetööle ja rikastab organismi hapnikuga, mis on vajalik intensiivseks ajutööks.

Teadmisi ahmides on palju abi mitmesugustest õppimise tehnikatest. Näiteks muuta lugemisjärjekorda, kuna materjali algus ja lõpp jäävad paremini meelde kui keskosa.

“Või alustada vähem tuttavast ja rohkem pingutamist nõudvast osast ning mitte õppida sarnast materjali järjest. Aju nimelt kustutab sarnase järgneva info puhul eelmise ja talletab viimase. Õppimises tuleb teha pause ja kokkuvõtteid ja joonistada skeeme, et materjalist tekiks loogiline tervik,” soovitas Hansen.

See, kuidas ja millal eksamiperioodil magada, pole nii tähtis kui une kogus. Hanseni sõnutsi erineb inimeste unevajadus, kuid keskmiselt võiks magada kaheksa tundi ööpäevas. “Uni on organismi väljapuhkamisel asendamatu,” rõhutas spetsialist. “Kui ei maga, kuhjub väsimus, mis väljendub närvilisuses ja keskendumisraskustes ning raskendab õppimist ja aine omandamist.”

Toituda korralikult

Niisama tähtis kui uni, liikumine ja värske õhk on toitumine. Tervise arengu instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi avaldas, et eksamite-eelne ja -aegne pinge võib panna noori oma toitumisharjumusi muutma. Kes hakkab pinge maandamiseks näksima, kel kaob isu sootuks, kes haarab energiajookide, kohvi või alkoholi järele.

“Tegelikult on just eksamite eel ja ajal oluline, et toit oleks mitmekesine ja tasakaalustatud, samuti tuleks pidada kinni toidukordadest. Kui loota vaid toidulisanditest vitamiinidele ja jätta muu söök unarusse, pole head tulemust loota,” toonitas Pitsi.

Kindlasti peaks sööma hommikust, kui see ära jätta, pole päeval õppimiseks energiat ega tuju. Kõige parem hommikueine on puder, sobivad ka puuviljad, munatoidud, võileivad ja piimatooted.

Ka ülejäänud toidukordi ei tohi vahele jätta. Lõunaks võtta sooja sööki ja õhtusöögiks midagi kergemat.

Vahepalaks sobivad hästi vitamiinipommidest värsked puu- ja köögiviljad.

“Kui eksamipäev on juba käes, võib süüa veidi šokolaadi ja juua mahla, aga mitte ülemäära palju. Neist võib saada liigset energiat ning suhkrud-rasvad mõjutavad kogu organismi ja selle töövõimet,” selgitas toitumisspetsialist. Mõttetööd ergutavad hästi B-grupi vitamiinid, mida leidub banaanis, kuivatatud ploomides, päevalilleseemnetes, mandlites, täisteratoodetes.

Ärkvel püsimiseks ei tohi kohviga üle pingutada. Pitsi ütlust mööda mõjub kehale kohvist paremini väike tukastus ja noored peaksid musta suhkruta oakohvi üldse vältima.

“Mida aga kindlasti ei tohi tarvitada, on energiajoogid, mille energiat andvasse toimesse usutakse ilmselt nime pärast. Nimi on petlik, sest energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll “aitab” ära kasutada organismi oma energiavaru,” hoiatas Pitsi.

Röövides juba olemasolevat energiavaru, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veel suuremat väsimust.

Kõige ohtlikum on energiajoogi kõrge kofeiinisisaldus, mis võib põhjustada ärevust, murelikkust, iiveldust, aga ka tõsiseid südamehäireid.