Väike ja suur häda töödeldakse gaasiks

Ettevõtja Rain Jung loodab, et tulevikus läheb Pärnu reovesi AS Pärnu Vee puhastusjaamas töötlemise asemel biogaasi tootmiseks. Foto: Ardi Truija

Pärnakast ettevõtja Rain Jung, kes jagab oma tegemisi suvepealinna ja pärispealinna vahel, on osaline ambitsioonikas plaanis töödelda kogu Eesti reoveesete.

“Tahame Pärnus teha pilootprojekti: korjata kokku kogu reoveesete, seda kääritades võtta välja biogaas, puhastada see biometaaniks kvaliteedis, mis võimaldab seda kasutada samaväärselt maagaasiga ja millega on võimalik kütta kodusid, busse, teha elektrit. See, mis kääritusest järele jääb, kõlbaks põllule väetiseks,” selgitas Jung.

Mõte on pakkuda jätkusuutlikku lahendust reoveesette ja liigiti kogutud biojäätmete käitlemiseks. Ja seda Eesti-ülese lahendusena.

Euroopa Liidus pööratakse järjest enam tähelepanu taastuvenergeetikale ja rohelise energia tootmise ning tarbimise edendamine on Eestiski prioriteet. Näiteks peaks plaanide kohaselt juba lähiaastatel olema Eesti turul saadaval umbes 20 miljonit kuupmeetrit biometaani.

Mõte on pakkuda jätkusuutlikku lahendust reoveesette ja eraldi kogutud biojäätmete käitlemiseks. Rain Jung

Vaatamata asjaolule, et reoveesette ja biolagunevate jäätmete käitlemine on probleemne ja biometaani kui rohelise energia tootmise vajadus ilmselge, pole pärnakate kavandatava projektiga läinud kõik ootuspäraselt.

“Oleme projekti olemust ja eesmärke tutvustanud juba 2015. aastast nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil otsustajatele, ministriteni välja,” rääkis Jung. “Ümarlaudu ja muid kohtumisi on korraldatud lugematul arvul, kõik on öelnud, et “väga hea projekt, super, toetame”, kuid konkreetset tegevust ei järgnenud.”

Suurim küsimus oli, kuidas projekti rahastada.

“Pilootprojekti suurusjärk on kümme miljonit eurot, mis on küll suur summa, kuid lähtudes loodavast väärtusest peaks riigile olema tervitatav ja toetatav investeering,” märkis Jung. “Kuna meie kontseptsioon ennetas riigi tegevust, ei olnud selge, kas, kuidas ja millises mahus saab riik projekti toetada. Väsisime ootamisest ära ja võtsime vastu otsuse: leiame ise projektile rahastuse. Pöördume otse Euroopa Liidu fondide poole, kaasame investoreid. See on ikka ainulaadne, kus üks riik korjab kogu reoveesette kokku ja toodab sellest gaasi.”

Projekti ametlik nimetus on “Eesti reoveesette ja biojäätmete jätkusuutliku töötlemise ja taaskasutuse strateegia loomine”, mille osa on piloottehase rajamine Pärnumaale. Eestvedaja on OÜ Paikre koostöös valdkonna tunnustatuima spetsialisti, doktorikraadiga teaduri Peep Pitkiga.

“Rahastustaotlus koostati Läänemere maade ökoprojekte toetavale fondile NEFCO, kes oli väga huvitatud meiega koostööst ja rahuldas taotluse. Praeguseks on finantseerimisleping saanud allkirjad ja projekti elluviimise algus käega katsuda. Maailmas piisab vaba raha, mis otsib tasuvaid roheenergia tootmisse investeerimise võimalusi. Meie projekt on kindlasti üks selliseid,” lisas Jung.

Jungi sõnutsi on projekti meeskond väga tugev ja plaanide kohaselt peab projekti lõpparuanne olema valmis hiljemalt järgmise aasta alguseks. “Käed sügelevad, tahaks kiiresti toimetama hakata ja tulemusteni jõuda,” väljendas ta entusiasmi.

Selleks on põhjustki, sest kui projekt jõuab tulemusteni, võib näha Eestis kerkimas mitut biometaani tootmise jaama, mis viivad Eesti biolagunevate jäätmete käitluse täiesti uuele tasemele. “Usun, et nii Pärnul kui Eestil tervikuna on põhjus olla uhke sellise innovatiivse lahenduse üle. Biometaani kui kohaliku ja rohelise energia tootmine on esimene samm, et tuua Pärnus tänavatele bussid ja muud sõidukid, mis tarbivad siin toodetud biokütust. On viimane aeg, et meie tänavatel ei oleks enam tossavaid ja mürisevaid busse,” oli Jung resoluutne.

Rohelise energia tootmine ja tarbimine on tulevikutrend ja Pärnul on olemas kõik eeldused olla selles valdkonnas liider. “Peale biometaani tootmise on kavandamisel päikeseenergia ja vesiniku tootmine, selles on Paikrel päris oluline roll. Unistada tuleb suurelt, see on moto, millest lähtun. Oleks tohutult kõva sõna, kui Eestist saaks esimene riik, kus kogu sitt kogutakse “purki” ja töödeldakse,” lausus Jung lõpetuseks.