Rüüt Simson: Kaks prügikotti metsateelt

Rüüt Simson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Käisin hiljuti metsas jalutamas. Rabelev ja sahmiv koer rihma otsas, nautisin 18kraadist soojust, kui ühe järjekordse metsatee kurvi tagant märkasin kaht sõnadeta kisendavat võõrkeha kesk vaikelu loodusega.

Keset teed laiutasid olmeprügi ja eri pakendeid täistopitud prügikotid, mis üsna hiljuti olid südametult metsa jäetud. Olgu öeldud, et sellel rajal sõidavad aeg-ajalt jahimeeste autod ja teisi koerigi on seal peremehega nähtud, seega: suvaline võpsikutee see ei ole.

Kuidas on võimalik, et see vääritu inimene viitsis oma autoga keerata asulavaheliselt teelt kilomeetri jagu alla, et oma rõve prügi loodusesse sokutada? Niipalju tal mõistust ei olnud, et prügikotid auto pagasiruumis mõnda konteinerisse viia?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles